4. märts on Gregoriuse kalendri 63. (liigaastal 64.) päev. Aasta lõpuni on 302 päeva.
Sündmused Eestis
1765 – kaotati Saaremaa provintsiaalne iseseisvus; saar liideti Liivimaa kubermanguga ja sai maakonna staatuse, säilitades samal ajal iseseisva maksusüsteemi, rüütelkonna ja kirikuorganisatsiooni.
1837 – tööle hakkas Tartu eesti poeglaste elementaarkool. 1838. aastal jätkas see juba segakoolina.
1877 – Tartus Tallinna tänaval avati Eesti esimene psühhiaatriahaigla – kaheksa voodikohaga närvi- ja vaimuhaiguste kliinik.
1930 – Stockholmis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestlastest sai kergekaalus hõbemedali Voldemar Väli ja keskkaalus pronksmedali Karl Kullisaar.
1934 – Eesti jääpallikoondise 20. sajandi viimane, 11. maavõistlus, kus Porvoos kaotati Soomele 3:6
1936 – uus Saksa saadik Hans Frohwein saabus Tallinna.
1938 – Vabariigi Valitsus otsustas asutada Ratsionaliseerimise Komitee.
1938 – sisekaitseülema otsusega pandi seisma ajalehe Vaba Maa ilmumine.
2007 – toimusid Riigikogu XI koosseisu valimised.
Sündmused maailmas
1152 – Friedrich I Barbarossa valiti Saksamaa kuningaks.
1187 – Egiptuse ja Süüria sultani Saladini väed vallutasid Jeruusalemma, mis 88 aastat oli olnud ristisõdijate valduses.
1386 – Leedu suurvürst Jogaila krooniti Krakowis Poola kuningaks. Jagelloonide dünastia valitses Poola-Leedu personaaluniooni peaaegu 200 aastat.
1461 – Inglise kuningas Henry VI kukutati, troonile tõusis Edward IV.
1492 – Šotimaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidu Inglismaa vastu.
1493 – Christoph Kolumbus naasis oma Ameerika avastusretkelt Lissaboni.
1519 – Hernán Cortés jõudis Mehhikosse.
1675 – Inglismaa kuningas Charles II nimetas John Flamsteedi kuninga astronoomilisks vaatlejaks. Samal aastal asutati ka Kuninglik Greenwichi observatoorium.
1789 – New Yorgis tuli kokku esimene USA Kongress.
1790 – Prantsusmaa jagati departemangudeks.
1797 – lord Lake'i juhtimisel surusid Briti väed maha Iirimaal Ulsteris aset leidnud ülestõusu.
1813 – Vene väed saabusid prantslaste järel Berliini.
1857 – Pariisi rahulepinguga lõpetati Briti-Pärsia sõda ja Pärsia šahh tunnustas Afganistani iseseisvust.
1890 – Šotimaal avati Forthi sild.
1894 – suur tulekahju Shanghais, milles hävis üle tuhande hoone.
1904 – Vene-Jaapani sõda: Vene väed tõmbusid Koreas tagasi pealetungivate jaapanlaste ees.
1917 – Esimene maailmasõda: Saksa armee alustas ulatuslikku taganemist läänerindel.
1930 – suurüleujutused Languedocis.
1934 – Tšehhoslovakkia autotootja Tatra esitles esimest seeritootmises voolujoonelist autot – Tatra 77-t.
1945 – Teine maailmasõda: Punaarmee jõudis läbi Saksa Pommeri provintsi tungides Läänemereni.
1952 – Hiina süüdistas USA-d bakterioloogilise relva kasutamises Korea sõjas.
1964 – Küprose konflikt: ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas saata Küprosele ÜRO rahuvalvejõud (UNFICYP).
1970 – Vahemeres Riviera lähedal uppus Prantsuse allveelaev, hukkusid 57 meeskonnaliiget.
1972 – Nõukogude Liit sõlmis Liibüaga lepingu Liibüa naftatööstuse arendamiseks ja sealse toornafta töötlemiseks. Sellega taheti survet avaldada Lääne nafakompaniide vastu.
1975 – Charlie Chaplin löödi Buckinghami palees rüütliks.
1977 – Bukarestis ja selle lähistel toimus tugev maavärin, milles hukkus ligikaudu tuhat inimest..
1991 – tuhanded streikivad Uuralite söekaevurid pidasid miitinguid, toetamaks president Boriss Jeltsinit.
1994 – neli islamiterroristi mõisteti süüdi pommiplahvatuste korraldamises New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuses.
1996 – Tel Avivi kaubanduskeskuses toimus enesetaputerroristi organiseeritud pommiplahvatus, kus hukkus vähemalt 15 ja vigastada sai üle 130 inimese.
1998 – Pakistani üleujutustes hukkus vähemalt 300 inimest, umbes 1500 elanikku jäi kadunuks.
1999 – USA mereväe piloot, kes õppustel Alpides purustas suusatõstuki kaabli, misjärel hukkus 20 inimest, mõisteti USA sõjaväekohtu poolt õigeks. Kohtuotsus põhjustas Itaalias pahameelelaine.
Sündinud
1484 – Georg (Brandenburg-Ansbach), Ansbachi markkrahv ja Bayreuthi asevalitseja
1678 – Antonio Vivaldi, itaalia helilooja
1830 – Peeter Südda, rahvaluulekoguja
1865 – Eduard Vilde, eesti kirjanik
1879 – Bernhard Kellermann, saksa kirjanik
1893 – Walter Baade, saksa astronoom
1907 – Raissa Kõvamees, Kanada eesti kirjanik
1947 – Jan Garbarek, norra džässmuusik
1951 – Chris Rea, inglise laulja ja muusik
1963 – Mart Kivastik, eesti proosa- ja näitekirjanik
1964 – Andres Adamson, eesti ajaloolane, kirjastaja ja haridustegelane