15. märts ajaloos

15. märts on Gregoriuse kalendris aasta 74. (liigaastal 75.) päev. Aasta lõpuni on 291 päeva.

Sündmused Eestis

1526 – jätkusid reformatsiooniaegsed rahutused, rüüstati Uus-Pärnu kirikuid.
1925 – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15.
1929 – Tallinna restoranides kehtestati 10-protsendine sunduslik jootraha.
1931 – Richard Roht ja Mart Raud heideti Eesti Kirjanikkude Liidust välja.
1938 – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär.
1946 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Eest NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumideks.
1959 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseisu valimised.
1990 – 1985. aastal valitud Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis pidas oma viimase istungi.
2005 – Tallinnas moodustasid uue koalitsiooni Res Publica ja Keskerakond. Tõnis Palts jäi linnapeaks, volikogu esimeheks sai Edgar Savisaar.

Sündmused maailmas

44 eKr – Rooma diktaator Julius Caesar mõrvati Pompeiuse teatris rühma senaatorite poolt (märtsi iidid).
1493 – Christoph Kolumbus jõudis oma esimeselt reisilt läänepoolkerale tagasi Hispaaniasse.
1560 – ebaõnnestus hugenottide vandenõu Prantsuse kuningas Francois II vabastamiseks hertsog Guise'i käest, seevastu võttis Guise vangi ka vürst Conde'i.
1580 – Hispaania kuningas Felipe II pani Madalmaade vabadusvõitluse liidri Oranje Willemi pea eest välja 25 000 kuldmünti.
1776 – Lõuna-Carolina kuulutas end esimese Põhja-Ameerika kolooniana Briti emamaast sõltumatuks.
1827 – Toronto anglikaani piiskopi John Strachani algatusel asutati nime King’s College at York all Toronto Ülikool.
1892 – Jesse W. Reno patentis esimese eskalaatori, mis ehitati ka valmis 1896. aastal New Yorgis.
1903 – Suurbritannia viis lõpule Põhja-Nigeeria vallutamise.
1906 – Manchesteris asutasid Henry Royce ja Charles Rolls ettevõtte Rolls-Royce Limited.
1907 – sel ja järgmisel päeval toimusid Soome Suurvürstiriigis esimesed Soome parlamendi valimised. Need olid esimesed parlamendi valimised, kus naistel oli nii passiivne kui ka aktiivne valmisõigus.
1916 – USA president Woodrow Wilson saatis 12 000 USA sõdurit üle piiri Mehhikosse kindral John Pershingi Pancho Villa juhitud mässuliste talupoegade vastu.
1917 – Veebruarirevolutsioon: Venemaa keiser Nikolai II loobus Pihkvas Venemaa ainuvalitseja tiitlist ja Venemaa keisri troonist.
1939 – Saksamaa okupeeris Tšehhoslovakkia moodustati Böömi-Määrimaa protektoraat ja iseseisev Slovakkia riik.
1940 – Hermann Göring ütles, et 100–200 kirikukella on Saksamaale piisav: ülejäänud võib sulatada sõjatööstuse tarbeks.
1985 – arvutifirma Symbolics registreeris esimese com-internetidomeeni: symbolics.com.
1988 – Iisraeli võimud kehtestasid palestiinlastele okupeeritud territooriumil liiklemise keelu.
1990 – Mihhail Gorbatšov valiti Nõukogude Liidu esimeseks presidendiks. Samal päeval tunnistas NSV Liidu Ülemnõukogu õigustühiseks Leedu iseseisvusdeklaratsiooni.
1991 – Serbia president Borislav Jovic astus tagasi, kuna kollektiivne presidentuur ei suutnud kehtestada üleriigilist eriolukorda.
1991 – Saksamaa saavutas Teise maailmasõja järel taas täieliku iseseisvuse. Nimelt neli seni Saksamaad okupeerinud riiki NSV Liit, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA loobusid kõikidest seni veel alles jäänud nõudmistest.
1992 – Bosnia sõda: Bosnia ja Hertsegoviinasse paigutati ÜRO rahuvalve üksused (UNPROFOR).
1992 – Türgi idaosa tabas maavärin, surma sai 800 inimest.
1994 – Kirde-Brasiilia vangide ülestõusus võeti pantvangi katoliku kardinal, kaks piiskoppi ja veel 15 inimest.
1994 – võeti vastu Valgevene põhiseadus.
1996 – Taiwani president nõudis, et Hiina lõpetaks saareriigi ärritamise sõjaväemanöövritega. Hiina teatas seepeale uute manöövrite korraldamisest Taiwanile veelgi lähemal.
1996 – Hollandi lennukitööstuskompanii Fokker teatas oma pankrotist, tuues kaasa suurima koondamise riigi ajaloos.
1999 – Põhja-Iirimaal hukkus autopommiplahvatuses Rosemary Nelson, tuntud advokaat, kes esindas katoliiklastest kliente mitmes kohtuprotsessis, mida meedias laialdaselt kajastati. Mõrva võttis omaks katoliiklastevastane terrorirühmitus Red Hand Defenders.
2011 – Süüria julgeolekujõud kasutasid Aleppos ja Damaskuses toimunud meeleavalduste maha surumiseks tulirelvi. Algas Süüria kodusõda.

Sündinud 15. märtsil

1493 – Anne de Montmorency
1638 – Shunzhi, Hiina keiser
1666 – George Bähr, saksa arhitekt
1767 – Andrew Jackson, USA seitsmes president
1779 – lord Melbourne (William Lamb, teine Melbourne'i vikont), Suurbritannia peaminister
1800 – Heinrich von Dechsen, geoloog ja mineraloog
1813 – John Snow, inglise arst
1830 – Paul Heyse, Saksa kirjanik (Nobeli kirjandusauhind 1910)
1835 – Eduard Strauss, helilooja
1854 – Emil Adolf von Behring, saksa arstiteadlane (Nobeli meditsiiniauhind 1901)
1865 – Johan Halvorsen, norra helilooja
1866 – Georg Karl Stahlberg, eesti laulja ja pedagoog
1869 – Robert Säga, eesti põllumees
1869 – Stanisław Wojciechowski, poola poliitik ja teadlane
1873 – Theophile von Bodisco, baltisaksa naiskirjanik
1881 – Priit Suit, Võru linnapea
1882 – Jim Lightbody, USA jooksja
1882 – Villem Aleksander Reinok, eesti tehnikateadlane
1886 – Sergei Kirov, Nõukogude revolutsionäär
1886 – Gerda Wegener, taani illustraator ja maalikunstnik
1889 – Helmi Jansen, eesti ajakirjanik, tõlkija, naisõiguslane ja poliitik
1890 – Boriss Delone, vene matemaatik
1890 – Eduard Puurfeldt, Paide linnapea
1893 – August Vaga, eesti botaanik
1894 – Vilmos Aba-Novák, ungari maalikunstnik ja graafik
1897 – Jackson Scholz, USA jooksja ja publitsist
1899 – Aleksander Loorits, eesti kultuuriloolane
1900 – Luigi Longo, Itaalia poliitik
1901 – Hendrik Allik, eesti poliitik
1903 – Rudolf Milli, eesti viiuldaja
1905 – Berthold Schenk von Stauffenberg, saksa jurist
1907 – Zarah Leander, rootsi näitleja ja laulja
1908 – Arthur Jürvetson, eesti arhitekt
1910 – Aado Velmet, eesti helilooja, koorijuht ja dirigent
1912 – Lightnin' Hopkins, USA muusik
1913 – Valter Raidna, eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane
1915 – Epp Kaidu (Leida Ird), eesti lavastaja ja näitleja
1916 – Harry James, USA muusik
1919 – Lawrence Tierney, USA näitleja
1920 – Lawrence Sanders, USA kirjanik
1921 – Luulik Kokamägi, eesti maalikunstnik
1922 – Hans Nõmmik, eesti põllumajandusteadlane
1922 – Heino Tiivel, eesti arstiteadlane
1926 – Norm Van Brocklin, USA jalgpallur
1930 – Kaarel Kadarik, EPMÜ emeriitprofessor
1930 – Kaljo Pork, eesti botaanik ja rohumaateadlane
1930 – Maimu-Koidula Sirel, eesti koorijuht ja muusikaõpetaja
1933 – Ruth Bader Ginsberg, USA jurist
1933 – Roy Clark, USA muusik
1933 – Helje Kaarma, eesti arstiteadlane
1933 – Lille-Astra Arraste, eesti rahvatantsujuht
1934 – Richard Layard, Suurbritannia majandusteadlane
1935 – Jimmy Swaggart, USA telejutlustaja
1935 – Judd Hirsch, USA näitleja
1935 – Rein Randma, eesti tehnikateadlane
1935 – Vello Salupere, eesti arstiteadlane
1935 – Jaan Tänavots, eesti botaanik
1936 – Maare Kümnik, eesti bibliograaf
1936 – Viktor Rajevski, Eesti loomakasvatusteadlane ja Eesti NSV riigitegelane
1937 – Valentin Rasputin, vene kirjanik
1937 – Kalju Kurepõld, eesti karikaturist ja filmitegija
1937 – Valev Parts, eesti loomaarstiteadlane
1939 – Robert Nye, inglise luuletaja
1939 – Vello Rootsi, eesti orienteeruja ja sporditegelane
1940 – Phil Lesh, muusik
1940 – Tiiu Levald, eesti laulja ja pedagoog
1940 – Jaano Odar, eesti õigusteadlane
1941 – Mike Love, USA muusik (The Beach Boys)
1941 – Laas Leivat, Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees
1942 – Aarne Vaik, eesti muinsuskaitsetegelane ja Käsmu Meremuuseumi looja
1943 – David Cronenberg, Kanada filmirežissöör
1944 – Sly Stone, USA muusik
1944 – Elisabeth Plessen, kirjanik
1945 – Mark J. Green, USA jurist
1946 – Marje Aare, eesti laulja
1947 – Ry Cooder, USA muusik
1947 – Jaan Pelt, eesti astronoom ja matemaatik
1947 – Novruz Məmmədov, Aserbaidžaani tõlkija ja poliitik
1948 – Levan Tediashvili, endine gruusia Nõukogude maadleja
1949 – Tõnu Ojavee, eesti illusionist
1950 – Raivo J. Raave, eesti teoloog
1950 – Arne Sarapuu, eesti alpinist
1951 – Sergei Šamba, Abhaasia poliitik
1952 – Raivo J. Raave, eesti teoloog
1953 – Bīzhan Nāmdār Zangeneh, Iraani poliitik
1954 – Tanel Linnus, eesti haridustegelane
1955 – Dee Snider, USA laulja
1955 – Tiiu Pirsko, eesti graafik
1955 – Irina Vinokurova, vepsa rahvaluule ja etnograafia uurija
1956 – Clay Matthews, USA jalgpallur
1957 – Toivo Kroon, Eesti munitsipaalpoliitik
1957 – Jaak Valdre, eesti spordiajaloolane
1958 – Ain Järvalt, eesti hüdrobioloog
1958 – Andrei Toporkov, vene folklorist, kirjandusteadlane ja etnograaf
1959 – Renny Harlin (Lauri Harjola), soome filmirežissöör
1959 – Harold Baines, USA pesapallur
1959 – Aivar Õun, Eesti omavalitsustegelane
1959 – Ben Okri, Nigeeria luuletaja ja proosakirjanik
1960 – Jaan Lindmäe, eesti vandeadvokaat
1960 – Kalle Pedak, eesti jurist
1960 – Ly Unt, eesti ajakirjanik
1960 – Janusz Piechociński, Poola poliitik
1961 – Fabio Lanzoni (Fabio), modell
1961 – Ervin Németh, ungari pedagoog
1961 – Peeter Päll, eesti keeleteadlane
1962 – Terence Trent D'Arby, USA laulja
1962 – Markus Merk, saksa jalgpallikohtunik
1962 – Leopoldo Serantes, Filipiinide endine poksija
1963 – Jaume Subirana, katalaani kirjanik, poeet ja blogija
1963 – Jörg Hoffmann, Saksa DV kelgutaja
1964 – Atso Matsalu, eesti ettevõtja ja korvpallikohtunik
1964 – Andrus Ossip, eesti firmajuht
1967 – Jüri Ehlvest, eesti kirjanik
1967 – Mihhail Saltun, Eesti õigeusu vaimulik
1968 – Aivo Välja, eesti dirigent
1968 – Sabrina Salerno, itaalia laulja
1969 – Hannes Kuusma, eesti ajakirjanik
1970 – Aivo Udras, eesti laskesuusataja
1970 – Alvar Jaamu, eesti sporditegelane
1970 – Ibrahim Baylan, Türgi päritolu Rootsi poliitik
1971 – Mark McGrath, USA muusik ("Sugar Ray")
1971 – Kalev Härk, Eesti poliitik
1972 – Priit Lokutshievski, korvpallur
1972 – Mark Hoppus, USA muusik ("Blink 182")
1972 – Krista Mikkonen, Soome poliitik
1974 – Sirli Hiius (Sarah), laulja
1975 – Veselin Topalov, bulgaaria maletaja
1977 – Joe Hahn, USA muusik
1977 – Sven Soiver, eesti ajakirjanik
1977 – Tõnis Bittman, eesti poliitik
1981 – Mikael Forssell, soome jalgpallur
1981 – Jens Salumäe, eesti suusahüppaja
1982 – Daniel Rickardsson, Rootsi murdmaasuusataja
1982 – Janet Laidla, eesti ajaloolane
1986 – Priit Pikker, eesti jalgpallur
1987 – Maris Sild, Eesti poliitik ja noorsooaktivist
1990 – Aleksei Trohlev, eesti endine iluuisutaja, jäätantsija
1993 – Paul Pogba, Prantsusmaa jalgpallur
1994 – Nijel Amos, Botswana kergejõustiklane
1994 – Lisa Gisler, Šveitsi jääkeeglimängija
1996 – Kristiina Kresmer, eesti murdmaasuusataja
2000 – Kristian Kostov, Vene-Bulgaaria laulja