Luulupe külas avati laupäeval mälestuskivi Saaremaa kuulsaima metsavenna Elmar Ilbi ja tema salga mälestuseks. Ilp hoidis alates 1944. aastast kuni 1950. aasta 12. augustini okupatsioonivõime Saaremaal ärevuses, kuid teda kartsid ka kohalikud inimesed.
Redese Toomson, Feliks Vahter Aleksander Tuuling ja kuulasim nimi Elmar Ilp on nimed, mis kantud koos nende salga "lendav surm" sümboolikaga sellele mälestuskivile, mis nüüdsest Luulupe küla keskel seisab
Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes samuti mälestuskivi avamisel viibis, ütles veendunult, et need metsavennad olid okupatsiooniperioodil vabadusvõitlejad ja nende rolli on seni vähetähtsustatud.
"Metsavendi ja hilisemaid dissidente, kõike seda teemat, nende võitlust, eesmärki ja aateid on liialt vähe ja teatud häbelikkuse looriga käsitletud. Nad on meie kangelased. Nad võitlesid Eesti iseseisvuse eest, meie rahva eest ja me peame neile olema tänulikud ja kindlasti seda ka julgelt välja ütlema," rääkis Põlluaas.
"Öeldakse Ilbi kohta, et ta oli julm ja metsik, aga mul olid kodus kümme aastat noorem õde ja vanema õe poeg, siis ta mängis nendega lauamänge ja sõidutas poisse õlgadel," sõnas Selma Pahapill Elmar Ilbi kohta.
Kuna Saaremaal räägitakse Elmar Ilbist väga erinevaid lugusid, on seetõttu ka neid, kes peavad seda meest hoopis kurjategijaks, kelle kätel ka saarlaste verd.
"Nad ei olnud kunagi kurjategijad, nad olid vastupanuvõitlejad. Nad olid neid inimesi hoiatanud ja üldiselt see pidi olema ääretult halb kokkusattumus, kui esimese korraga kohe hukkamiseks läks. Nad hoiatasid ja siis tapsid. Ja oma lendlehtedel on nad kõik väga hästi ütelnud, et reeturid, nendel ei ole kohta meie ühiskonnas," rääkis Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu juht Jaen Teär.
Jaen Teäri üks missioon on olnud metsavendade rehabiliteerimine ja ka soov püstitada Kuressaarde mälestusmärk kõigile neile, olenemata mundri värvist, kes erinevatel pooltel ja aastakümnetel okupatsioonivõimude vastutegevuses hukka said.
Allikas: ERR
