Moodne aeg ei jäta puudutamata ka mandri ja saarte vahelist parvlaevaühendust. Näiteks on parvlaev Tõll läinud üle elektritoitele, millega "Ringvaade" lähemalt tutvus.
Nagu igal reisilennukil, mis näiteks Kuressaare vahet lendab, on kaks pilooti, on nõnda ka merel laevadel kõik elutähtsad funktsioonid dubleeritud. Tõllul on seks otstarbeks tervelt neli mootorit ja ta sõidab mõlemas suunas laevanina ringi keeramata ja kummaski suunas sõites kasutab neist mootoritest kahte.
Ühega veab reisijaid ja kaupu, teisega kütab diisliga atmosfääri, et kõigil kindlam tunne oleks, et juhul, kui peamootoriga miskit juhtuma peaks, veab reservmootor aluse ikka sadamasse. Moodsal säästuajal kõlab see raiskamisena ja sestap tuligi ette võtta parvlaeva varuvõimsuse elektrifitseerimine.
Tegelikult sõidavad pea kõik tänapäevased suured meresõidukid sellise põhimõtte järgi. Sellised süsteemid on väga suure võimsusvaruga, mida läheb vaja laeva kiirendamisel või äkkpidurdamisel, aga enamasti kulub laeva liigutamiseks kogu aurust vaid veerand, muu on sulaselge raiskamine.
Uus akude süsteem püüab selle suure raiskamise aga suureks kasuks pöörata, suunates laeva liigutamisest ülejääva elektrienergia akudesse, kust seda vajaduse korral hea võtta oleks. Parvlaeva varuvõimsuse elektrifitseerimisele kulus kokku 1 600 000 eurot ja kokku mahutab akusüsteem voolu 670 kilovatt-tundi.
Allikas: ERR