saaremaa

Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring. Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ning Siberis elavatele inimestele kui Skandinaavia rahvastele.

Viikingid on arvatavasti tuntud eeskätt nende kauplemise, punutud patside ja rüüsteretkede poolest. Popkultuuriski kujutame neid ette linalaksete Skandinaavia meresõitjatena. Tegelikult olid nad inimrühmana palju eripalgelisemad, vahendab The Guardian.

Äsjane geeniuuring näitas, et eri Skandinaavia piirkondadest pärit viikingid külastasid toona tuntud maailma erinevaid piirkondi. Ühtlasi selgus, et viikingite seas oli tumedapäiseid inimesi rohkem kui näiteks tänapäeva taanlaste seas.

Kõigele krooniks selgus aga, et kui osa inimesi sündis viikingiks, siis teine osa omandas viikingikultuuri oma elu jooksul. On ka võimalik, et eluviis sunniti neile peale.

Rahvusvaheline teadlasrühm järjestas oma töös 442 inimese genoomid. Kõik uuritavad elasid Euroopas ajavahemikul 2400 e.m.a. – 1600 m.a.j. ning suurem osa neist elas viikingiajal ehk aastatel 750–1050. Lisaks kasutasid uurijad 3855 tänapäeval elavad inimese andmeid ning juba olemasolevaid andmeid tuhande muistse inimese kohta, kes ei elanud viikingiajal.

Teadlased leidsid muu seas, et alates rauaajast ilmusid Taani aladel elanud populatsioonidesse lõuna-eurooplaste geenid, mis levisid Taanist edasi põhja poole. Samal ajal ilmus Rootsi aladele veidi vähemal määral Siberist pärit inimeste geene.

Uuringu ühe autori Eske Willerslevi sõnul polnud kõik viikingid oma geenipagasilt üksnes skandinaavlased. ´Teadlased leidsid sedagi, et skandinaavlased ei moodustanud ühtset populatsiooni, vaid jagunesid kolme suuremasse rühma. See viitab, et Skandinaavia eri osadest pärit viikingid ei segunenud omavahel kuigi palju.

Kolm suuremat rühma jagunesid Skandinaavia aladel ära enam-vähem tänapäevaste Norra, Rootsi ja Taani piiride järgi, ehkki Edela-Rootsi viikingid olid geneetiliselt sarnasemad oma Taani ametivendadele. Geneetliiselt kõige mitmekesisemad olid rannikualade viikingipopulatsioonid.

Süvaanalüüs kinnitas varasemat kohanimede ja ajalooallikate põhjal tehtud oletust, et Inglismaale saabunud viikingid tulid Taanist. Läänemere ääres võimutsesid samas pigem Rootsi viikingid. Norrast pärit viikingid jõudsid välja Iirimaale, Islandile, Gröönimaale ja Mani saarele. Osa Venemaalt leitud säilmetest viitab aga, et Taani viikingid rändasid ka ida poole.

Uuringust ilmnes veel, et viikingid käisid rüüsteretkedel tõenäoliselt oma kodukandi seltskonnaga. Oletust näitlikustab Salme leiukoht Saaremaal. Sinna maeti umbes 750. aasta paiku neli venda, nende viies sugulane ning arvatavasti viisikuga samast Rootsi piirkonnast pärit mehed.

Lisaks leidsid uurijad Orkney saartelt kahe inimese säilmed, kes maeti ühes viikingimõõkadega, kuigi nad polnud geenide poolest Skandinaavia päritolu.

Allikas: ERR

Pin It

Statistika

1.png7.png6.png8.png9.png7.png7.png
Täna1088
Eile1592
Sel nädalal6134
Selles kuus46395
Kokku1768977

  • IP: 54.211.203.45
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.