10.-17. juulil toimuv legendaarne A. Le Coq Muhu Väina regatt on Eesti avamerepurjetajate suves kirsiks tordil juba 64. korda. Muhu Väina regatt on Eesti suurim ja kõige pikema ajalooga purjeregatt – ilma selle võistluseta Eesti purjetajad oma suvehooaega ette ei kujuta.
Kui möödunud aastal osales regatil 107 jahti, siis sel aastal on registreerunud 111 jahti Eestist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Koroona on mõjutanud välistiimide osalust - kui koroonaeelsel ajal tuli Venemaalt regatile 20 meeskonda, siis sel aastal vaid kolm. Lätist on Eestisse oodata viis meeskonda ning Soomest ühte.
Regatt väisab uusi sadamaid
Tänavune Muhu Väina regatt avatakse laupäeval, 10. juulil Pärnu Jahtklubis. Edasi läheb regatt avastama uuenenud Ringsu sadamat Ruhnu saarel ja Kõiguste sadamat Saaremaal. Võistlusrada on seatud nii, et kõikides sadamates veedetakse kaks ööd ning teisel päeval toimub kohapealne võistluspäev – see annab võistlusele hea rütmi, kus pikad avamereotsad vahelduvad lühemate distantsidega, regatt algab aga Pärnus võistlusliku lühirajaformaadiga. Tänavune regatt lõppeb Hiiumaa Sadamate võõrustamisel Kärdla sadamas laupäeval, 17. juulil, kus lisaks A. Le Coq 64. Muhu Väina regati võitjatele ORC klassides I kuni IV, vastavalt suurematest väiksemateni, antakse välja ka Eesti meistritiitlid Folkboot klassis.
Samas on regati laevastik tore kooslus nii tiitlivõistlustel endale nime teinud jahtidest, kui ka sinna mittepürgivatest meeskondadest, kellel võimalus poodiumile jõuda Cruiser divisjonis. Kaasa purjetavad ka sellised tiimid, kelle eesmärgiks lihtsalt mõnus nädal purjede all koos regatimeluga.
Puhtama Läänemere nimel
Korraldajad koos nimisponsor A. Le Coqiga soovivad, et regatt oleks eeskujuks ka merekultuuri parandamisel ja keskkonnasõbraliku meresõidu edendamisel. Tänavu lehvib A. Le Coq 64. Muhu Väina regatisadamates sini-rohelistes toonides regatilipp ning oma tegevustega kaasatakse purjetajaid prügi ja panditaarat sorteerima, suitsukonisid mitte merre viskama, mereprügi korjama ning asju taaskasutama. Koos A. Le Coqiga sündisid ideed ja teostus, kuidas purjetajad saavad ise väikeste sammudega keskkonda hoida ja vähendada mere prügistamist. Töötati välja pisiprügitopsid, et üle parda ei visataks suitsukonisid, nätsu ja muud pisemat prügi, samuti jagatakse laevadele välja prügikotid, millega pardal tekkiv prügi liigiti kokku koguda ja sadamates jäätmekäitlusjaamadesse ära anda.
Kõik 2020. aasta tiitlivõitjad on kohal valmis võitlema ka tänavuste tiitlite eest
Suurimate jahtide grupis Mihkel Koski juhtimisel eelmisel aastal esikoha võitnud Matilda 4 jahi pardal on sel hooajal uus meeskond ning laeva rooli hoiab Juss Ojala Jahtklubist Dago. Sama grupi Cruiser divisjoni võitja Berta Hando Sutteri juhtimisel Kalevi Jahtklubist on valmis pühapäeval starti asuma. ORC II grupis asub tiitlit kaitsma Pärnu Jahtklubi jaht Sugari meeskond, millel kapteniks Marjaliisa Umb. Tänavuste tiitlite nimel tuleb ORC III ja IV grupis rinda pista 2020. aasta parimatega – vastavalt Anne-Mari Luige naiskonnaga jahil Piloilleri Rein Ottosoni Purjespordikoolist ja kapten Joel Kõivu juhtimisel jahiga Julechka Toila Jahtklubist.
Folkboot klassi Eesti meistritiitlit läheb kaitsma W-Lind Kalevi Jahtklubist Vaiko Vooremaaga roolis.
2021. aasta suvi toob Eesti vetesse ka väga oodatud ja olulisima tiitlivõistluse ORC arvestussüsteemis – 6.-14. augustil toimuvad Tallinnas Alexela ORC avamerepurjetamise maailmameistrivõistlused. Kuna MMil võistleb Eesti jahte 37, kellest enamus neist on kohal ka Muhu Väina regatil, siis on see nende jaoks oluliseks peaprooviks, et timmida meeskonna koostööd ja saada kätte õiged purjetrimmid. Päris kindlasti lähevad eestlased tiitleid ja medaleid nõudlema koduvetes toimuval MMil ning A. Le Coq 64. Muhu Väina regatt näitab meile, mis vormi on jõudnud paadid ja meeskonnad kuu aega enne seda suursündmust. Kindlasti ei jää meil nägemata konkurentide ägedad heitlused Muhu Väina regatil, mis vaid tõstab eestlaste konkurentsi ja taset MM-il osalemiseks.
Allikas: ERR