Kuressaare teatris jõuab Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva puhul lavale näidend "Lea", mida pole Eesti teatrites viimase 50 aasta jooksul mängitud. Lavastaja sõnul võib see näidend tänapäeva standardite kohaselt isegi naiivsena mõjuda, kuid see on tema hinnangul omaette väärtus.
Lavastaja Elar Vahter selgitas, et kuigi hetkel toob ta Kuressaare teatris lavale "Lea", on tal tegelikult taskus ka vahitüürimehe diplom. Mõnele merereisile võtaks ta hea meelega kaasa ka sellise tegelase nagu Juhan Smuul. "Tundub päris huvitav tüüp, tema reisimälestused ja see, kuidas tema oskas jälgida ja kirja panna laeva pardal nähtut, on minu arust kordades huvitavam kui seal ise olla."
"Sel suvel enne teatrikooli, kui olin sisse saanud, saime Kalju Komissarovilt kohustusliku kirjanduse nimekirja ja seal oli Juhan Smuuli "Lea"," ütles Vahter ja mainis, et tal on alati näidenditega keeruline suhe olnud. "Nad kätkevad teatavat problemaatikat, et lavale tuua, aga "Lea" näidend oli selline, mis mulle meeldis ja sai omaks, mõtlesin, et seda oleks küll äge teha kunagi ja ta jäigi mulle kuklasse tiksuma."
Lavastus kätkeb Vahtri sõnul ka sellist ebamugavat teemat nagu jumal ja religioon. "See ehmatab või hirmutab natukene keskmist eestlast, me ei ole harjunud jumalast rääkima ja teda otsima, pigem oleme me see rahvas, kes kannatab ära," mainis ta ja lisas, et viimase 25 aasta jooksul pole "Lea" vastu huvi tuntud, kuna ta kipub naiivseks juba jääma tänapäeva mõttes. "Ma arvan, et see naiivsus ongi üks kaduv inimese osa, see on tegelikult inimese juures väärtuslik, mida peaks hoidma."
Allikas: ERR
