3. märts on Gregoriuse kalendri 62. (liigaastal 63.) päev. Aasta lõpuni on 303 päeva.
Sündmused Eestis
1865 – Aleksander II kinnitas Saaremaa talurahvaseaduse.
1866 – kehtima hakkas vallaseadus, millega lõppes mõisnike kohtu- ja politseivõim vallakogukonna üle.
1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping. Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle, korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati aga Saksa valitsuse poolt.
1927 – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit.
1929 – toimused Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
1930 – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent.
1935 – Tallinnas toimus kalameeste 13. kongress, mis pidas tarvilikuks Kalanduskoja asutamist.
1935 – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2.
1939 – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused.
1940 – Konstantin Kütt valiti Haapsalu kirikuõpetajaks.
1940 – Tartus ja Viljandis toimusid 1937. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
1991 – toimus iseseisvusreferendum. Referendumil osales 82,86% valimisõiguslikest kodanikest. 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt.
1997 – Euroopa Liit soovitas Venemaal kiiresti Eestiga piirileping alla kirjutada.
1998 – Interpol hakkas uurima neeruskandaali.
1999 – Keskkriminaalpolitsei hakkas uurima Mati Kebina seotust rahariisumisega Tallinna keskturul.
2005 – sai teatavaks, et kuigi Tallinna linnavolikogu määruse kohaselt peab linnaosavanemal olema kõrgharidus, see Lasnamäe juhil Oleg Rebasel puudus.
2005 – Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas Võru maavanemaks Ülo Tuliku ja Pärnu maavanemaks Toomas Kivimäe.
2019 – toimusid Riigikogu 14. koosseisu valimised.
Sündmused maailmas
1284 – Inglismaa liidendas Walesi.
1585 – Itaalias Vicenzas avati Teatro Olimpico. Avaetenduseks oli Kuningas Oidipus.
1638 – Prantsusmaa ja Rootsi pikendasid kolmeks aastaks liidulepingut
1813 – Suurbritannia ja Rootsi sõlmisid Stockholmi lepingu, millega London lubas mitte vastustada Rootsi-Norra uniooni
1845 – Florida sai Ameerika Ühendriikide 27. osariigiks.
1857 – Teine oopiumisõda: Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Hiinale.
1861 – avaldati keiser Aleksander II manifest, millega kaotati talupoegade pärisorjus Venemaal.
1875 – Pariisis toimus Georges Bizet' ooperi "Carmen" esietendus
1878 – Venemaa ja Türgi sõlmisid San Stefano rahu. Sellega lõppes Bulgaarias viis sajandit kestnud Türgi ülemvõim.
1885 – Asutati American Telephone and Telegraph Company (AT&T).
1886 – Serbia-Bulgaaria sõda: Serbia ja Bulgaaria sõlmisid Bukaresti rahu.
1918 – Saksamaa sõlmis Venemaaga Brest-Litovski rahulepingu.
1923 – New Yorgis ilmus Henry Luce'i ja Briton Haddeni asutatud USA uudistejakirja Time esmanumber.
1924 – Mustafa Kemal Atatürk tühistas 1400 aastat kestnud Kalifaadi. Ühtlasi sõlmisid Saksamaa ja Türgi sõpruslepingu.
1931 – Ameerika Ühendriikide kongress kinnitas "The Star-Spangled Banneri" Francis Scott Key loodud sõnadega Ameerika Ühendriikide riigihümniks.
1932 – Jaapani väed lõid Shanghai all Hiina armeed.
1938 – Saudi Araabias avastati naftat.
1941 – Teine maailmasõda: Bulgaaria lubas Saksa väed läbi oma territooriumi.
1943 – Teine maailmasõda: õhurünnakus Londonile hukkus 178 inimest.
1944 – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini.
1955 – Kreeka, Jugoslaavia ja Türgi moodustasid parlamentaarse nõukogu.
1974 – Pariisi lähedal kukkus alla Türgi reisilennuk, õnnetuses hukkus 345 inimest.
1976 – USA presidendi Gerald Fordi administratsioon teatas otsusest müüa Egiptusele relvi.
1976 – Mosambiik sulges piiri Rodeesiaga.
1988 – Bangladeshis puhkenud poliitilistes rahutustes hukkus 11 inimest.
1991 – Eestis ja Lätis viidi läbi iseseisvusreferendum
Sündinud 3. märtsil
1455 – João II, Portugali kuningas
1520 – Matthias Flacius, kirikureformaator
1790 – John Austin, inglise õigusfilosoof
1829 – Carl von Siemens, saksa tööstur
1845 – Georg Cantor, saksa matemaatik
1847 – Alexander Graham Bell, šoti leiutaja
1864 – Mindaugas II, Leedu kuningas
1870 – Géza Maróczy, ungari maletaja
1872 – Vilhelms Purvītis, läti maalikunstnik ja Riia Kunstiakadeemia asutaja
1884 – Nikolai Petrovitš Popov, eesti botaanik
1888 – Johann Mahlapuu, Eesti sõjaväelane
1894 – Kazys Skučas, Leedu poliitik ja sõjaväelane
1895 – Ragnar Frisch, norra majandusteadlane
1896 – Leonid Kane, Eesti politseinik
1896 – Maks Arvisto, eesti keemik
1898 – Feliks Jänes, Eesti sõjaväelane
1902 – Albert Grauen, Eesti sõjaväelane
1902 – Kustav Kurg, Eesti advokaat ja poliitik
1903 – Marie Susi, eesti õpetaja
1906 – Jevgeni Krinov, vene meteoriitikateadlane
1908 – Lilly Regina Randma, eesti keeleteadlane
1909 – Stella Ernesaks, eesti spordipedagoog ja metoodik
1912 – Klaus Gysi, Saksa DV riigitegelane
1916 – Paul Halmos, USA matemaatik
1918 – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
1924 – Leo Kokle, läti maalikunstnik
1926 – Lys Assia, Šveitsi laulja
1928 – Jaan Lepajõe, eesti põllumajandusteadlane
1929 – Mithat Bayrak, Türgi maadleja
1930 – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik, president 1990–1996 ja 2000–2004
1931 – Helmuth Sandström, Eesti geofüüsik ja okeanograaf
1933 – Anna Kuzmina, jakuudi näitleja
1935 – Michael Walzer, USA poliitikafilosoof
1936 – Juhan Pruuden, eesti tehnikateadlane
1939 – Vambola Velli-Vällik, eesti helirežissöör
1943 – Toivo Õunapuu, eesti kodu-uurija, aednik ja mesinik
1943 – Ants Haljaste, eesti füüsik
1945 – Nicolas Bratza, serbia päritolu Suurbritannia jurist
1946 – Ejup Ganić, Bosnia ja Hertsegoviina poliitik ja tehnikateadlane
1946 – Jorma Väisänen, soome endine poksija
1949 – Anne Luik, eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane
1949 – Jüri Allik, eesti psühholoog
1950 – Tiit Kuusmik, Eesti poliitik
1950 – Georgi Kostadinov, Bulgaaria poksija
1953 – Zico, brasiilia jalgpallur
1955 – Raul Vaiksoo, eesti arhitekt
1955 – Riina Hein, eesti filmiprodutsent
1956 – Adriana Barraza, Mehhiko filminäitleja
1956 – Irina Prohhorova, vene kultuuriajaloolane, kirjanduskriitik ja kirjastaja
1957 – Kęstutis Trečiokas, Leedu poliitik
1958 – Miranda Richardson, inglise näitleja
1958 – Enn Laansoo, eesti arhitekt
1959 – Ingrid Mesila, eesti korvpallur
1961 – David Carnegie, Southeski krahv
1961 – Vjatšeslav Ivanenko, NSV Liidu kergejõustiklane
1962 – Jackie Joyner-Kersee, USA kergejõustiklane
1965 – Valdemar Tomaševski, poola päritolu Leedu poliitik
1966 – Marju Luts-Sootak, eesti õigusajaloolane
1966 – Mihhail Mišustin, Venemaa poliitik
1968 – Enar Tarmo, eesti näitleja, kaskadöör ja teatritegelane
1969 – Rainer Sarnet, eesti filmilavastaja
1970 – John Carter Cash, USA muusik
1971 – Bjarte Engen Vik, Norra kahevõistleja
1972 – Kärt Villmann, eesti disainer
1973 – Victoria Zdrok, ukraina modell
1973 – Raul Keller, eesti kunstnik
1973 – Xavier Bettel, Luksemburgi jurist ja poliitik
1974 – David Faustino, USA näitleja
1976 – Keit Pentus, Eesti poliitik
1976 – Kristjan Kais, eesti rannavõrkpallur
1977 – Ronan Keating, iiri laulja
1978 – Madoka Ozawa, jaapani pormofilminäitleja ja modell
1979 – Päär Pärenson, eesti tantsija, koreograaf ja räppar
1980 – Anmary, Läti laulja
1980 – İlham Zəkiyev, aserbaidžaani pime judoka
1980 – Katherine Waterston, Briti-Ameerika näitleja
1982 – Jessica Biel, USA näitleja ning endine modell
1986 – Stacie Orrico, USA laulja
1987 – Kasia Moś, poola laulja, laulukirjutaja ja tantsija
1992 – Darja Jurlova, Eesti laskesuusataja
1997 – Camila Cabello, USA laulja
Pühad
Hinamatsuri – tütarlaste püha ehk nukkude pidu (Jaapan)
Rahvuspüha – türklaste võimu alt vabanemise päev (Bulgaaria)
Emadepäev (Gruusia)
Sportlaste päev (Sportsmen's day; Egiptus)
