13. aprill on Gregoriuse kalendri 103. (liigaastal 104.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. märts (1901–2099).
Sündmused Eestis
1872 – tegevust alustas Kunda tsemenditehas.
1893 – kuulutati välja Balti Raudtee Seltsi pankrot, mille järel Balti raudtee läks riigile.
1934 – V Riigikogu juhatus lükkas tagasi Põllumeestekogude rühma ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra.
1935 – Tallinnas algas kingseppade streik.
1937 – Tallinna saabus saksa näitleja Otto Gebühr.
1939 – Valga raudteejaama saabus 489 poola põllutöölist.
1939 – Tartus süüdati baptistide Immaanueli koguduse palvemaja.
1978 – Eesti NSVs võeti vastu uus konstitutsioon.
1988 – Edgar Savisaar tegi populaarseks muutunud telesarjas "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opositsiooni – Rahvarinde moodustamiseks, mis ka kohe samas stuudios esimese tugigrupi loomisega teoks sai. Järgmisel päeval anti RR deklaratsioon üle EKP Keskkomiteele ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Ajaleht Edasi avaldas selle dokumendi 30. aprillil.
1989 – Tartus toimus üliõpilaste demonstratsioon nõudmisega "Sõjaline kateeder ülikoolist ja Nõukogude armee Eestist välja".
1991 – algas Rahvarinde III kongress, mis lõppes järgmisel päeval.
1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegi otsuse luua kaitseministeerium.
1995 – Läti ja Eesti vahel algas nn räimesõda. Eesti piirivalve saatis Liivi lahele kahuritega relvastatud piirivalvelaeva 107 Kõu lisaks laevadele 101 ja Maru, et takistada Läti laevade kalapüüki Eesti territoriaalvetes.
1999 – päevavalgele tuli rahandusministeeriumi tippametnike reis Rootsi firma kulul India ookeani saartele, mille vastutasuks nad surusid Eesti ametnikele peale sama firma raamatupidamisprogrammi.
2000 – Lennart Meri nimetas Vello Venseli Eesti Panga presidendiks.
2005 – Riigikogus andis ametivande Andrus Ansipi juhitav Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsus, mida kutsuti rahvasuus küüslauguvalitsuseks, sest kokkulepe saavutati Tallinna küüslaugurestoranis.
2011 – Riigikogu teine järjestikune koosseis kiitis heaks põhiseaduse muudatuse, millega allutati kaitsevägi täitevvõimule.
Sündmused maailmas
1059 – paavst Nikolaus II avaldas dekreedi, mille järgi paavste võivad valida ainult kardinalid.
1147 – paavst Eugenius III kuulutas bullaga "Divina dispensatione" ristisõja Läänemere regiooni paganatest slaavlaste vastu ja määras ristisõja juhiks Havelbergi piiskopi Anselmi. Paavsti otsusega järgnes Läänemere regioonis senisele rahumeelsele misjoniperioodile ristisõdade ajajärk.
1204 – Neljas ristisõda: Ristisõdijad vallutasid Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli ning tapsid järgnenud rüüstamiste käigus umbes 2000 elanikku.
1528 – paavst Clemens VII moodustas komisjoni, mille ülesandeks jäi otsustada, kas Inglise kuninga Henry VIII abielu Aragóni Catherine'iga on seaduslik.
1589 – söör Francis Drake ja söör John Norris alustasid Suurbritanniast 150 laeva ja 18 000 mehega sõjaretke Portugali.
1598 – Prantsuse kuningas Henri IV allkirjastas Nantes'i edikti, mis tagas hugenottidele laialdase usuvabaduse.
1605 – Boriss Godunovi surma järel sai Vene tsaariks Fjodor II.
1742 – Dublinis kanti esmakordselt ette Georg Friedrich Händeli oratoorium "Messias".
1772 – Warren Hastings nimetati Bengali kuberneriks Indias.
1796 – Prantsuse väed Napoleon Bonaparte'i juhtimisel võitsid Põhja-Itaalias Millesimo lahingus austerlasi.
1848 – Sitsiilia kuulutati Napolist sõltumatuks.
1868 – Briti väed vallutasid Robert Napieri juhtimisel Etioopia linna Magdala.
1876 – Osmanite riik kuulutas välja riigi pankroti.
1909 – Konstantinoopolis puhkes ülestõus Muhameedliku Liidu võimu vastu.
1918 – Soome kodusõda: sakslased vallutasid Soome Punakaardi käest Helsingi.
1924 – Kreekas toimus rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle.
1941 – Teine maailmasõda: Jaapan ja Nõukogude Liit sõlmisid neutraliteedilepingu.
1943 – Teine maailmasõda: Saksamaa tegi teatavaks poola sõjavangide, kes olid tapetud Nõukogude armee poolt Katyńi metsas NKVD suvekuurordi lähedal, massihaua. See teravdas suhteid liitlaste vahel, eriti Poola valitsust eksiilis Nõukogude võimudega.
1945 – Nõukogude 4. Kaardiväearmee viis lõpule Viini vallutamise.
1961 – ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika.
1975 – Lõuna-Vietnami Mekongi deltas toimusid verised lahingud, kuna kommunistid alustasid pealetungi Xuan Loci linna vallutamiseks.
1975 – Liibanonis algas kodusõda.
1976 – Soomes plahvatas laskemoonatehas, hukkus 45 ja vigastada sai 7 inimest.
1986 – Gangese jõe ääres toimusid hindu palverändurite usupidustused, kus tallati surnuks 46 inimest, 39 sai vigastada.
1986 – Johannes Paulus II külastas esimese paavstina Rooma sünagoogi.
1989 – seitse aastat põlu all olnud Poola ametiühinguliit Solidaarsus esitas registreerimistaotluse.
1990 – NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov esitas Leedule ultimaatumi, milles kästi 15 päeva jooksul tühistada iseseisvusdeklaratsioon või Leedu vastu kehtestatakse majandusblokaad.
1991 – Liguuria meres Itaalia Riviera lähistel toimus põlevas ja pooleldi põhjavajunud naftatankeril kolm plahvatust.
1993 – süüdistatuna riigireetmises, astusid kohtu ette kaksteist meest, kes korraldasid 1991. aastal Nõukogude Liidus riigipöördekatse.
1994 – Iisraelis Hadera linna bussis plahtavas palestiinlasest suitsiiditerroristi pomm: surma sai 6 ja vigastada 28 inimest.
1996 – Lääne-Aafrika poliitikute vahendusel pidasid sõjajalal Libeeria osapooled rahuläbirääkimisi, mille tulemusena põgenes riigist 1500 välismaalast.
1996 – Brüsselis toimus konverents, kus otsustati anda Bosnia ülesehituseks 1,23 miljardit dollarit.
1997 – paavst Johannes Paulus II palvetas Sarajevos kohalike katoliiklaste, moslemite ja õigeusklike eest.
1999 – Jugoslaavia väed tungisid Albaaniasse, hõivates lühiajaliselt piirilähedase küla ja pidades lahinguid Albaania armeeüksustega.
Sündinud 13. aprillil
1519 – Caterina de' Medici, Prantsusmaa kuninganna ja regent
1570 – Guy Fawkes, inglise vandenõulane
1743 – Thomas Jefferson, USA president
1769 – Thomas Lawrence, inglise maalikunstnik
1771 – Richard Trevithick, inglise leidur
1839 – Carl Adolf Theodor Walcker, baltisaksa majandusteadlane
1869 – Rudolph Said-Ruete, Saksa ajakirjanik
1873 – Aleksander Danilevski, Jõhvi alevi- ja linnavanem
1883 – Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov, Nõukogude Liidu helilooja
1885 – György Lukács, Ungari filosoof, kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik
1885 – Juhan Kukk, eesti majandusteadlane ja poliitik
1892 – Robert Watson-Watt, šoti insener
1898 – Helmi Mäelo, eesti kirjanik ja ühiskonnategelane
1898 – Verner Jürman, eesti arst
1899 – Eduard Reining, eesti teatriloolane ja -kriitik
1900 – Paul Liivak, eesti graafik
1901 – Jacques Lacan, prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst
1901 – Ernst Emil Holstein, Taani ja Eesti sõjaväelane
1903 – Enn Salurand, eesti ajakirjanik
1906 – Klaudia Taev, eesti laulupedagoog
1906 – Samuel Beckett, iiri näitekirjanik
1919 – Madalyn Murray O'Hair, Ameerika Ühendriikide aktivist ja ateistliku liikumise tegelane
1922 – Valve Pormeister, eesti arhitekt
1922 – Julius Nyerere, Tansaania poliitik
1924 – Stanley Donen, USA filmilavastaja
1930 – Toomas Rebane, eesti füüsik
1932 – Orlando Letelier, Tšiili ökonomist, diplomaat ja poliitik
1935 – Mihhail Gasparov, vene klassikaline filoloog, tõlkija ja värsiteadlane
1935 – Helgi Aart, eesti loomaarst, loomaarstiteadlane ja loomakaitsja
1937 – Lilia Sokolinskaja, eesti raadioajakirjanik
1939 – Seamus Heaney, Iirimaa ingliskeelne kirjanik
1940 – Jean-Marie Gustave Le Clézio, prantsuse kirjanik
1940 – Sven Holm, taani kirjanik
1940 – Max Mosley, Rahvusvahelise Autoliidu president
1940 – Tiiu Vihalemm, eesti biokeemik ja toitumisteadlane
1941 – Michael Stuart Brown, USA geneetik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind 1985
1941 – Terje Luik, eesti filminäitleja, telerežissöör ja pedagoog
1941 – Arvo Nuut, eesti filmioperaator ja -produtsent
1941 – Kuno Raude, eesti arhitekt, poliitik ja ühiskonnategelane
1946 – Andres Koern, eesti ärijuht
1947 – Clive Ponting, Briti teaduskirjanik ja ajaloolane
1948 – Katrin Leis, eesti tarbegraafik
1948 – Lemming Nagel, eesti maalikunstnik
1950 – William Sadler, ameerika näitleja
1953 – Liivia Oraste, eesti keemik
1954 – Róża Thun, Poola poliitik
1955 – Ingmar Kurg, eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja
1955 – Irina Hakamada, Venemaa poliitik
1955 – Üllar Võrno, eesti valgustuskunstnik
1958 – Peeter Kristian Päts, eesti taimekaitseteadlane
1958 – Ats Joorits, eesti ajakirjanik ja endine näitleja
1959 – Andres Bergmann, eesti majandustegelane
1959 – Tõnu Meidla, eesti geoloog
1960 – Rudi Völler, Saksamaa jalgpallur ja jalgpallikoondise peatreener
1960 – Rein Kelpman, eesti maalikunstnik
1961 – Ignazio Cassis, Šveitsi poliitik
1963 – Garri Kasparov, maletaja
1964 – Doku Umarov, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president
1964 – Andrei Krasnoglazov, Tallinnas asuva Puškini Instituudi juhataja
1965 – Nina Gavriljuk, vene murdmaasuusataja
1968 – Margrethe Vestager, Taani poliitik
1971 – Meelis Mandel, eesti ajakirjanik
1971 – Mihkel Peäske, eesti flötist
1971 – Viivi-Anne Soots, eesti orienteeruja, jooksja, rogainija ja seiklussportlane
1971 – Juhan Voolaid, eesti kirjanik ja fotograaf
1974 – Martin Höllwarth, Austria suusahüppaja ja treener
1974 – Piret Räni, eesti illustraator ja lastekirjanik, kunstnik, kuraator, fotograaf, graafiline disainer ning keskkonnaaktivist
1974 – Konstantin Sakajev, vene maletaja ja maleliteraat
1975 – Timo Maran, Eesti semiootik ja luuletaja
1976 – Christoph Sauser, šveitsi jalgrattur
1976 – Kirke Ert, eesti ajakirjanik
1977 – Margus Tsahkna, Eesti poliitik
1978 – Carles Puyol, katalaani jalgpallur
1979 – Sergei Morgun, Eesti laulja
1980 – Els Heinsalu, eesti füüsik
1982 – Jimmy Lidberg, rootsi maadleja
1982 – Tiina Laansalu, eesti keeleteadlane
1983 – Claudio Bravo, Tšiili jalgpallur
1984 – Jarmo Ahjupera, eesti jalgpallur
1985 – Algo Kärp, eesti murdmaasuusataja
1985 – Jaanus Sakkis, eesti kunstnik
1987 – Brandon Hardesty, Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja
