14. aprill on Gregoriuse kalendri 104. (liigaastal 105.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. aprill (1901–2099).
Sündmused Eestis
1909 – Eesti Rahva Muuseumi tegevus algas.
1922 – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija.
1927 – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula.
1939 – Hollandi saadik L. P. J. de Decker esitas oma volitused presidendile Konstantin Pätsile.
1951 – Leonid Lentsmann sai EK(b)P Keskkomitee ideoloogiasekretäriks. Ta oli alates 20. augustist 1953 olnud Keskkomitee teine sekretär.
1961 – Lihula ja Räpina rajoon likvideeriti.
1988 – Tartus algasid muinsuskaitsepäevade üritused, mis toimusid kuni 17. aprillini. 10 tuhande osavõtjaga miiting Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juures ja Eesti lipu värvide väljatoomine väljendasid rahvustunde taassündi.
1992 – Pärnus algas 15. aprillini kestnud Eesti-Vene läbirääkimiste esimene voor. Eesti delegatsiooni juhtis Uno Veering.
1994 – Riigikogu vabastas ametist Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre, tuues põhjuseks riigikontrolli avastatud seaduserikkumised raadio rahaasjades.
1995 – euroreformiminister Endel Lippmaa avaldas vastuseisu Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimisele.
1996 – Eesti ja Läti "kilusõda" leidis lahenduse. Peaminister Tiit Vähi saavutas Läti kolleegi Andris Šķēlega Vilniuses esialgse kokkuleppe merepiiri kulgemise asjus. Eesti säilitas Ruhnu ümbruses 12-miilise territoriaalmere, lubades seal Läti laevadel 1. augustini kala püüda.
1998 – "Titanic" tõusis Eesti kõigi aegade suurima kassatuluga filmiks, vaadatavuselt jäi film kolmandale kohale.
2005 – Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muutis jõululaupäeva riigipühaks.
Sündmused maailmas
1205 – Adrianoopoli lahingus kaotas Ladina keisririik bulgaarlastele eesotsas tsaar Kalojaniga. Ladina keiser Balduin I võeti vangi.
1471 – Rooside sõda: Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.
1544 – Taani lõpetas liidu Prantsusmaaga.
1672 – Prantsusmaa ja Rootsi sõlmisid liidu Hollandi vastu.
1834 – Prantsuse armee surus maha vabariiklaste ülestõusu.
1849 – 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis: Ungari riigipäev kuulutas riigi iseseisvaks ning Lajos Kossuthi riigihoidjaks
1865 – näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.
1890 – Ameerika Riikide Konverentsil Washingtonis pandi alus hilisemale Pan-Ameerika Liidule.
1900 – Prantsuse president Emile Loubet avas Pariisi maailmanäituse.
1900 – Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide jalgrattaspordiliidud asutasid Pariisis Union Cycliste Internationale'i (UCI).
1912 – kell 23.40 põrkas Atlandi ookeanil põrkas jäämäega kokku tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Laev uppus 15. aprillil kell 2.20.
1931 – suurmaaomanik Niceto Alcalá Zamora kuulutas Hispaanias välja vabariigi. Kuningas Alfons XIII läks Pariisi eksiili.
1934 – Prantsuse politsei avastas Barbizonis Lev Trotski salajase asukoha.
1960 – Saksa Demokraatlikus Vabariigis kuulutati põllumajanduse kollektiviseerimine lõppenuks.
1975 – Himaalaja kuningriigi Sikkimi elanikkond hääletas referendumil monarhia kaotamise poolt ning Indiaga liitumise poolt.
2003 – inimese genoomi projekt: Inimgenoomi Sekveneerimise Konsortsium tegi avalduse, et inimese genoom on täielikult sekveneeritud.
2011 – Armeenia valitsus otsustas riigi üldhariduskoolide programmi lülitada eraldi õppeainena male. Male sai kohustuslikuks aineks 2.-4. klassi õpilastele.
Sündinud 14. aprillil
1578 – Felipe III, Hispaania ja Portugali kuningas
1629 – Christiaan Huygens, hollandi matemaatik, füüsik ja astronoom
1742 – Pius VII, paavst
1754 – Nikolai Rumjantsev, Venemaa diplomaat ja poliitik
1780 – Edward Hicks, Ameerika Ühendriikide maalikunstnik
1804 – Moritz Conrad Posselt, filosoof
1816 – Franz Victor Ziegler, saksa õigusteadlane
1828 – Friedrich Nikolai Russow, eesti luuletaja ja kunstnik
1833 – Friedrich Birkenfeldt, Eestimaa arst
1854 – Martin Lipp, eesti vaimulik
1862 – Pjotr Stolõpin, Venemaa poliitik
1866 – Georg Kiviste, eesti vaimulik
1867 – Christian Victor, Briti kuningliku perekonna liige
1875 – Samuli Paulaharju, soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf
1882 – Moritz Schlick, saksa päritolu Austria filosoof
1889 – Arnold J. Toynbee, inglise ajaloolane
1889 – Jefim Bogoljubov, ukraina/saksa maletaja
1890 – Villiam Fiskar, Eesti sõjaväelane
1894 – Erika Männik, eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist
1897 – Mart Tammesild, Eesti omavalitsustegelane
1898 – Peeter Panksep, Eesti ajakirjanik ja poliitik
1898 – Voldemar Kurs, Vabadussõja veteran
1899 – Rudolf Tuul, Eesti sõjaväelane
1902 – Jakov Smuškevitš, Nõukogude Liidu sõjaväelane
1902 – Ants Piller, eesti näitleja, laulja ja teatrijuht
1904 – Valter Kaaver, eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane
1906 – Rutter Alev, Eesti ja Saksa sõjaväelane
1907 – François Duvalier, Haiti president ja diktaator
1911 – Heiti Paldrok, eesti arstiteadlane
1912 – Aleksander Reinke, eesti poksija
1916 – Wojciech Żukrowski, poola kirjanik
1919 – Donald Koppel, eesti fotograaf
1919 – Raúl Francisco Primatesta, Argentina katoliku piiskop
1921 – Gerhard Schürer, Saksa DV riigitegelane
1922 – Osmo Sipari, soome arhitekt
1922 – Nesti Nase, Albaania kommunistlik riigitegelane ja diplomaat
1923 – Lidija Vertinskaja, vene näitleja
1924 – Laine Nilbe, eesti raamatukogutöötaja
1924 – Lydia Oit, eesti tehnikateadlane
1926 – Vladimir Annikov, Eesti viiuldaja
1929 – Paavo Berglund, soome dirigent
1929 – Werner Lamberz, Saksa DV riigitegelane
1929 – Octav Pancu-Iași, rumeenia kirjanik
1930 – Lembit Kesa, eesti poksija
1931 – Dimitr Dobrev, Bulgaaria maadleja ja treener
1933 – Morton Subotnik, ameerika helilooja
1934 – Loretta Lynn, USA lauljanna
1934 – Heili Rõivas, eesti loomakasvatusteadlane
1935 – Enno Puusepp, eesti loomaarstiteadlane
1939 – Tiiu Pau, eesti spordipedagoog
1940 – Marie Aglaë, Liechtensteini vürstinna
1941 – Julie Christie, inglise näitleja
1941 – Michael D. Higgins, Iirimaa poliitik
1941 – Matti Louekoski, Soome poliitik ja pankur
1942 – Valentin Lebedev, kosmonaut
1944 – Nguyễn Phú Trọng, Vietnami partei- ja riigitegelane
1945 – Ritchie Blackmore, briti rokk-kitarrist (Deep Purple, Rainbow)
1945 – Tuilaepa Sailele Malielegaoi, Samoa poliitik
1949 – John Shea, USA näitleja ja lavastaja
1950 – Péter Esterházy, ungari kirjanik
1951 – Julian Lloyd Webber, muusik
1952 – Udo Voigt, Saksa poliitik
1953 – David Buss, USA psühholoog
1954 – Bruce Sterling, Ameerika teadusulmekirjanik ja ajakirjanik
1955 – Bronis Ropė, Leedu politik
1956 – Indrek Jürjo, eesti ajaloolane
1957 – Viktor Vekselberg, Venemaa ärimees
1958 – Blade Nzimande, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
1960 – Ján Franek, Tšehhoslovakkia poksija
1960 – Aarne Valmis, eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees
1960 – Brad Garrett, Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik
1961 – Robert Carlyle, šoti filmi- ja telenäitleja
1963 – Kaja Peterson, eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane
1963 – Kalle Vellevoog, eesti arhitekt
1964 – Ülo Parts, eesti füüsik ja tehnoloogiaekspert
1966 – Aarne Ermus, Eesti sõjaväelane
1967 – Erik Gamzejev, Eesti ajakirjanik
1968 – Zbigniew Piłat, poola vaimulik
1968 – Jüri Kaldmaa, eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik
1968 – Raimundas Karoblis, Leedu jurist, diplomaat ja poliitik
1969 – Toomas Jõks, eesti klahvpillimängija
1973 – Roberto Ayala, Argentina jalgpallur
1976 – Françoise Mbango Etone, Kameruni kergejõustiklane
1977 – Martin Kaalma, eesti jalgpallur
1977 – Sarah Michelle Gellar, USA filminäitleja
1978 – Roland Lessing, eesti laskesuusataja
1979 – Kristiina Treial, eesti psühholoog
1980 – Steven Holcomb, Ameerika Ühendriikide bobisõitja
1980 – Eva Näripea, eesti filmi- ja kunstiteadlane
1981 – Jacques Houdek, Horvaatia laulja
1981 – Shinjirō Koizumi, Jaapani poliitik
1983 – Marju Varblane, eesti rahvamuusik
1983 – Artūras Rimkevičius, leedu jalgpallur
1984 – Charles Hamelin, Kanada kiiruisutaja
1987 – Joe Hart, Inglismaa jalgpallur
1987 – Liis Ilula, eesti tantsuõpetaja ja vabakutseline koreograaf
1988 – Helen Lausma-Saar, eesti ajaloolane
1989 – Dominik Paris, itaalia mäesuusataja
1994 – Saskia Alusalu, eesti kiiruisutaja
1996 – Abigail Breslin, Ameerika Ühendriikide filminäitleja
1996 – Carlos Strandberg, Rootsi jalgpallur
Ilmarekordid
Tallinna maksimumtemperatuur +20,8 °C (1989)
Tallinna miinimumtemperatuur –16,6 °C (1809)
Tartu maksimumtemperatuur +23,3 °C (1920)
Tartu miinimumtemperatuur –12,3 °C (1867 ja 1966)
