1. Kuressaare linnus


Kuressaare linnus-kindlus, rahvasuus tuntud kui Kuressaare loss, on Eesti üks huvitavamaid ja paremini säilinud kindlusrajatisi. Kindlusest on kujunenud 14.-19.sajandi ehituste käigus Põhja-Euroopa üks tähelepanuväärsemaid ehitisi. Lossis on ajaloomuuseum, mis toob läbi püsiekspositsioonide ja rändnäituste külastajateni lood Saaremaast ja saarlastest nii kaugest minevikust kui lähiajaloost ja pakub tegevusi nii lastele kui täiskasvanutele aaretejahist vibutiiruni!

2. Sõrve majakas


Sõrve tuletorn (reg. nr 935) on Saare maakonnas Saaremaa vallas Sääre külas asuv tuletorn. 1960. aastal valminud uus raudbetoonist tuletorn on 52 meetrit kõrge, asub Sõrve poolsaare tipus ja lihtsustab liiklust Kura kurgus. Tuli on nähtav 15 meremiili (28 km) kaugusele. Tule kõrgus merepinnast on 53 m. Torn on laternaruumi ja rõduga, kujult kooniline. Torn on ülalt must, alt valge.

3. Kaali meteoriidi kraater

Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes). Lisaks 110-meetrise läbimõõduga peakraatrile on selle juures veel 8 väiksemat kraatrit. Kõige uuemate ja täpsemate mõõtmistulemusete kohaselt hinnatakse kraatrite tekkeajaks 1530–1450 eKr.

4. Angla tuulikumägi


Anglas ootab Sind ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi. Viiest veskist neli on tüüpilised Saaremaa pukktuulikud, ehitatud möödunud sajandi alguses. Hollanditüüpi veski on püstitatud 1927. a.
Meil saad tutvuda ajalooliste põllutöömasinatega ning suvisel hooajal mitmete taluloomade ja -lindudega. Tuulikumäel asub kohalikku rahvakultuuri tutvustav muuseum, kohvik, suveniiripood ja peosaal. Ettetellimisel võimalus osaleda erinevates töötubades.

5. Panga pank

Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Siluri klint on ulatuslik astang, mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsis, kulgeb läbi Läänemere ja tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m ja ulatus on u 2,5 km. Panga pank kerkib paljandunud "müürina" otse rannalt, kõrgemais kohas asub muistne ohvrikoht, kus vanasti toodud ohvreid merele.
Looduskaitsealal on lummav päikseloojang. Siin saad vaadelda linde, teha kauneid loodusfotosid ja kiikuda külakiigel. Pangal on dolomiidist päikesekell, matkarajad ning Eesti100 raames istutatud tammik.

6. Kiipsaare tuletorn

Kiipsaare tuletorn asub Harilaiu poolsaarel Kiipsaare nukal, veel eelmise sajandi keskpaiku paiknes tuletorn päris poolsaare keskosas, rannajoonest umbes 200 meetrit sisemaa poole. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn viltu. Aastatel 1992-2008 tunti teda Saaremaa Pisa tornina. Seejärel ajas tuletorn end taas püsti.
Tornist loodes asub Harilaiu poolsaare põhjapoolseim punkt Kiipsaare nukk, mis jätkub vee alla ning muudab pidevalt oma asukohta.

7. Viidumäe loodukaitseala

Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mille kõrgeim koht on 59,12 meetrit üle merepinna ja moodustab nn. „Saaremaa selgroo“.
Looduskaitseala peamine ülesanne on haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitsmine. Kaitsmist väärivat on siin palju. Viidumäe ümbrust võib võrrelda loodusliku botaanikaaiaga. Tillukesele alale mahub kasvama üle poole Saaremaa taimedest, neist paljud on haruldased. Siin on näiteks augustis õitseva kuulsa saaremaa robirohu (Rhinanthus osiliensis)kasvupaigad. Mitte ükski teine taim ei kasva ainult Eestis! Teine haruldus, mida Viidumäelt võib leida, on alpi võipätakas (Pinguicula alpina).Oma nime on ta saanud laiadest lehtedest, mille abil püüab putukaid. Viidumäele on see taim jäänud viimase jääaja järgsest soojast ajast.

8. Tehumardi mälestumärk

Tehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal Saksa ja Nõukogude väeüksuste vahel. Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja veriseimaid lahinguid Saaremaal.

9. Kuressaare peaväljak

10. Karujärv


Karujärv (ka Saaremaa Karujärv, Järumetsa järv, Järvemetsa järv) on järv Saaremaal Saaremaa vallas, asub Kärla alevikust 4,5 km loodes. Karujärv on 346 ha suurune (saartega 350 ha), suurim sügavus küündib 6 meetrini ja järv on merepinnast 32,2 m kõrgusel. Kaldajoon on hästi liigestatud, järvel on viis saart. Karujärves leidub rikkalikult jõevähki, samuti on ta suhteliselt liigirikas kalastiku poolest, järves leidub ahvenat, haugi, säinast, roosärge, linaskit, siiga ja võldast. Karujärv on oma liivase rannajoone tõttu hinnatud puhke- ja supluskoht.

Fotod © 2020 Andres Larin

Pin It

Statistika

0.png1.png3.png4.png8.png8.png8.png
Täna514
Eile856
Sel nädalal1370
Selles kuus15388
Kokku134888

  • IP: 3.237.71.23
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.