Riigi loodava mereala planeeringu üks eesmärk on leida sobivad alad meretuuleparkidele. Rahandusministeeriumi planeerijad käisid mereplaneeringut saarlastele tutvustamas ja see tekitas eile Kuressaares terava diskussiooni. Kolme tunniga ei jõutud kõiki teemasid läbi arutada.

Planeeringusse pole kantud võimalikke merelindude rändekoridore, pole tehtud uuringuid kuidas mõjutavad meretuulepargid kalade liikumisi ja koelmuid, muinsuskaitse all olevaid laevavrakke pole piisavalt tähtsustatud. Need olid teemad mis tekitasid teravaid diskussioone.

"Saaremaa on vääriselupaik, inimese vääriselupaik. Me käsitleme loomade, lindude, taimede vääriselupaiku. Minu arust on Saaremaa vääriselupaik mitte ainult neile, kes me siin elame, vaid ka neile, kes siin nädalavahetustel külas käivad. See viis või mood kuidas need praegu planeeritud on, ma arvan, et need hävitavad inimese vääriselupaika või muudavad selle vääriselupaiga vähemväärtuslikumaks," rääkis Sõrve elanik Aivar Pohlak.

Aastakümneid kalandusega tegelenud Mihkel Undrest ütles otse välja, et enne kui pole täpseid uuringuid tuuleparkide mõjust kalade liikumisele, ei saa ta nõustuda olemasolevate meretuuleparkide aladega.

"Need on selgelt traalimise alad, need on koelmualad. Täna kinni pannes need alad merel, see tähendab seda, et me peame ära unustama traalpüügi nende kohtade peal. Aga me püüame seal väga olulise koguse kala," rääkis Undrest.

Planeeringu koostajad rahandusministeeriumist tunnistasid ka ise saarlastelt saadud ettepanekute põhjal mitmeid vajakajäämisi.

"Võib öelda küll nii, et (ministeeriumi töö) lasti auklikuks, aga siiski on meil väga tugev ekspertmeeskond. Me vaatame need ettepanekud ekspertmeeskonnaga läbi ja vajadusel teeme täpsustused. Ja kindlasti me tuleme Saaremaale uuesti arutama, sest need teemad vajavad veel läbi rääkimist," ütles ministeeriumi mereplaneeringu projektijuht Triin Lepland.

Meretuuleparkide alad on Saaremaa ümbrusse planeeritud välistamismeetodiga ehk et mujale Eesti rannikumerre neid planeeringu koostajate sõnul rajada ei saaks veelgi enamate looduskaitseliste ja riigikaitseliste piirangute tõttu.

"Meil on vaja ka kliimaeesmärke täita ja me loodame ikkagi saavutada kompromissi," märkis Lepland.

Allikas: ERR

Pin It

Statistika

0.png1.png3.png4.png9.png4.png8.png
Täna574
Eile856
Sel nädalal1430
Selles kuus15448
Kokku134948

  • IP: 3.237.71.23
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.