Keskkonnaamet teatab, et Keskkonnaministri 27. märtsi 2019. aasta käskkirjaga nr 263 on algatatud Vabariigi Valitsuse määruse „Võhma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Võhma kivikülv on olnud kaitse all alates 17.märtsist 1959. a, kui ENSV Ministrite Nõukogu Valitsuse juhataja võttis vastu käskkirja nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest“. Kaitse alla ei võeta uut ala, vaid korrigeeritakse olemasoleva kaitseala piire, täpsustatakse kaitse-eesmärke ning koostatakse kaitse all olevale alale kaitse-eeskiri. Kaitseala jääb kaitse alla sarnastes piirides, samuti ei muutu alal kehtiv kaitsekord sisuliselt rangemaks.
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada Võhma kivikülvi ja pärandmaastikku ning niidukooslusi ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust. Samuti on kaitse‑eesmärkide hulka lisatud II kaitsekategooriasse kuuluv taimeliik jumalakäpp (Orchis mascula) ja selle kasvukohad. Võhma kivikülv on Läänemere varasemate staadiumite vältel moreense lähteaine läbiuhtumisel tekkinud kivikülv. Kivikülvis leidub hajusalt väiksemate kivide kõrval ka suuremaid, kuni 2 m läbimõõduga, rahnusid. Aegade jooksul on inimesed põldude kaitseks rajanud ka hulgaliselt kiviaedu, mis on selle piirkonna maatiku tunnuselemendiks, ilusa maastikuilme kujundajaks. Enamus alast on kaetud poollooduslike kooslustega, millest suur osa on ka hoolduses.
