Saarlased tahavad oma üldplaneeringus sätestada tingimused ja kokkulepped kuidas riigimetsa majandamise keskus (RMK) võiks edaspidi kõrgendatud avaliku huviga metsi Saaremaal majandada. Seda ka näiteks marja- ja seenemetsade puhul.
Saaremaa kohta on üks päris salajane kaart, kuhu on märgitud saarlaste parimad seene- ja marjakohad. Teatavasti on just iga saarlase parimad marja ja seenekohad tema suurimaks saladuseks. Aga nüüd on mitmed korilased oma paigad avalikustanud ülla eesmärgi nimel, et leida kompromissi RMK-ga, et riigiettevõte neid metsi majandades ka korilasi arvestades.
Saaremaa vald tahaks need alad valla üldplaneerigusse sisse viia ja fikseerida kokkulepped RMK-ga selliste metsade majandamisel.
"Päris puutumatuks ilmselt ei saa, sest metsamajandus ju toimub ilmselt kõigis metsades. Aga juhul kui metsa majandatakse, saaks leppida kokku, kuidas see majandamine toimuks nii, et võimalikult vähe riivata avalikke huvisid. Et need asjad oleksid omavahel kokku lepitud, see on oluline," rääkis Saaremaa abivallavanem Jaan Leivategija.
Mure on tegelikult olemas. Näiteks ühes mustika- ja pohlametsas, kus raie toimus, pohla- või mustikavarsi enam ei näe. Ehk teisisõnu, lageraiete puhul tõesti hävinevad – metsameeste kinnitusel küll ajutiselt – metsamarjade kasvukohad.
"Me saame kindlasti arvestada valla soovidega seene- ja marjametsade säilitamisel, aga seda pikemas perspektiivis. Ehk et majandades neid natuke pikema raieringiga, majandades neid arvestades maastikku sobitumist. Majandusmetsast see (mets) praegu ei pääse, aga selle vana pohlamänniku asemele kasvab aja jooksul uus pohlamännik," rääkis RMK Saaremaa metskonna ülem Jaan Prants.
Esialgsetel hinnangutel võib Saaremaal selliseid RMK marja-seenemetsi olla tuhandeid hektareid.
Allikas: ERR
