Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65 protsenti lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.
Aastal 2018 oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast.
Harjumaale järgnesid Tartu- ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10 ja kuus protsenti.
SKP osatähtsus oli väikseim Hiiu- ja Põlvamaal – kummagi osa Eesti SKP-s oli alla protsendi.
SKP ühe inimese kohta oli 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem.
Suurim SKP elaniku kohta oli Harju maakonnas – 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91 ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas – 42 protsenti Eesti keskmisest.
Aastal 2018 toodeti 69 protsenti kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Teeninduse osatähtsus oli kõige suurem Harju- (77 protsenti) ning Tartumaal (69 protsenti) ja seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõju tõttu. Valdavalt püsis osatähtsus sektoris varasemal tasemel või isegi vähenes. Erand oli Järvamaa. Kõige kiiremini vähenes sektori osatähtsus Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.
Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2018. aastal Eesti lisandväärtusest 28 protsenti. Sektori osatähtsus maakondlikus lisandväärtuses oli suurim Ida-Virumaal (58 protsenti), väikseim Harju- (22), Tartu- (26) ja Põlvamaal (28). Riigis kokku püsis sektori osatähtsus 2017. aasta tasemel, kuid maakonniti oli pilt kirjum. Kui Põlva- ja Saaremaal suurenes sektori osatähtsus märgatavalt, siis Pärnu-, Valga- ja Võrumaal oli trend vastupidi.
Aastal 2018 moodustas põllumajandussektor Eesti lisandväärtusest kolm protsenti. Selle sektori osatähtsus oli suurim Viljandi (22) ja Jõgeva maakonnas (19). Nii nagu 2017. aastal jätkus sektori osatähtsuse kasv ka 2018. aastal. Enim mõjutas see Valga-, Viljandi- ja Võrumaad.
