Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esitas riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse mandri ja Muhu saare vahele püsiühenduse rajamiseks.
Taavi Aas ütles neljapäeva hommikul ERR-ile, et eriplaneeringu mõte on teha kindlaks, kas on võimalik püsiühendust rajada ja kui on, siis millisel marsruudil. Aas tunnistas, et eriplaneering võib kesta pikki aastaid ning selle juures on väga oluline kohalike elanike kaasamine.
"Teada on, et Saaremaa inimesed on püsiühenduse poolt, aga Muhu saare rahvas on pigem vastu. Teisalt on väga oluline see, kuidas läheb erinevate keskkonnamõjude hindamisega. Sellest sõltub, kas pühiühenduse tegemine on võimalik või mitte," sõnas Aas.
Tavaliselt kestab eriplaneering kaks-kolm aastat. Aas ütles, et tema näeb, et sild tuleks PPP-projektina ehk avaliku ja erasektori koostöös. "Viimane küsitlus, mis Saaremaal tehti, seal räägiti sellest, et tegemist ei ole tasuta sillaga, vaid tasulise sillaga," sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Silla rajamise üks eestkõnelejaid, ettevõtja Raivo Hein ütles, et kui eriplaneering viidaks läbi aastaga, võib-olla pooleteist aastaga, oleks aastaks 2026 sild valmis. "Aga riik ilmselt arvestab ka sellega, et tal on Tallinna Sadamaga tehtud leping praamihanke peale ja see esimene leping lõpeb aastal 2026. Kuna selleks ajaks nagunii seda silda ei tule, võib rahulikult siis eriplaneeringuga ka süvitsi minna," rääkis Hein.
Millal tasuline püsiühendus mandri ja Muhu vahel valmib, on täna väga vara öelda, ütles Taavi Aas.
Parvlaevaühendus vähemalt sügiseni 2026
Praegu on riik sõlminud lepingu TS Laevadega 30. septembrini 2026, et see teenindaks mandri ja Muhu saare vaheliselist Virtsu-Kuivastu liini parvlaevadega Piret ja Tõll, millele suvisel tipphooajal lisandub Regula. Aas andis riigihalduse ministrile saadetud kirjas teada, et sõltumata sellest, kas pärast 2026. aastat parvalaevaühendust jätkatakse olemasolevate või uute laevadega, tuleb hinnata, kas Suure väina püsiühendus rajada või sellest loobuda ning jätkata ka edaspidi parvlaevühendusega. Püsiühenduse rajamise otsustamiseks tuleb eelnevalt koostada riigi eriplaneering, mille algatamise taotluse koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH) Aas esitaski.
Püsiühenduse alternatiivsed võimalused on sild (kaks varianti) või tunnel. Koos püsiühendusega rajatakse selle toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks vajalikud ehitised. Planeeringuala hõlmab nii maismaa kui mereala. Maismaast jäävad planeeringualasse osad teine teisel pool Suurt väina asuvast Muhu vallast ja Lääneranna vallast. Täpsemalt hõlmab planeeringuala Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla küla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla. Planeeringuala suurus on 9,2 km2.
Odavaim sild 390 miljonit, tunnel 620 miljonit
Taotluses kirjutatakse, et praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus.
2018. aastal tehtud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusel on kõik püsiühenduse alternatiivid (sh parvalaevaühendusega jätkamine) sotsiaalmajanduslikult tasuvad.
Kõige kasulikum on ehitada lõunapoolne sild. Selle variandiga oleks püsiühenduse pikkus 8150 meetrit ning ehitusmaksumus 390 miljonit eurot ning hoolduskulu 6 miljonit eurot. Teine võimalus ehk põhjapoolne sild oleks pikkk 6680 meetrit, kuid maksaks oluliselt rohkem ehk 584 miljonit eurot ja hoolduskulu oleks 9,6 miljonit. Tunneli pikkus oleks 7400-8450 meetrit, kuid see oleks kõikidest variantidest kalleima ehitushinnaga - 620 miljonit ning ka hoolduskulu oleks kõrgeim, 12 miljonit.
Suure väina püsiühenduse finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist. Kuid varasema analüüsi järgi oleks rahavooliselt riigile soodsaim projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjadega. Arvestuslikult kõige kallim on projekti finantseerimine PPP skeemiga.
Riigi eriplaneeringu koostamine, selle tellimine ja mõjude hindamisega kaasnevad kulud oleks taotluse järgi kokku suurusjärgus 15-40 miljonit eurot ning eriplaneeringu ajaline kestvus kokku 7-11 aastat.
Mõju rahvastikule, majandusele ja keskkonnale
Taotluse selgituses märgitakse, et oluline küsimus seoses püsiühenduse parandamise kavatsusega on see, kas ja millises ulatuses see võib mõjutada rahvastikutrende. Neist kõige mõjukam tegur on areng tööturul. Teised tegurid, sealhulgas elukvaliteet, mõjutavad migratsiooni kaudsemalt.
"Neil, kes Saare maakonnast ära kolivad, on lihtsam sõpru ja sugulasi külastada. Lihtsam ühendus mandriga ja sõprade ning sugulastega võib olla sama oluline neile, kes soovivad Saare maakonda elama kolida. Püsiühenduse mõjud võivad seega olla mõlemasuunalised," märgitakse taotluses.
Suurimat mõju majandusele nähakse läbi turismi. Kuid märgitakse ka, et parema transpordiühenduse loomine üle Suure väina aitab üldiselt kaasa ka kaupade ja teenuste ajalise ja ruumilise kättesaadavuse suurendamisele tänu tarneahela tõhusamale juhtimisele. See hõlmab ka kaupade tootmist ja teenuste pakkumist, nende turuletoomist ning edaspidist turustamist.
Oluline on ka püsiühenduse rajamise mõju keskkonnale, sest püsiühenduse rajamise piirkonnas asuvad Väinamere linnu- ja loodusala, mis mõlemad kuuluvad Euroopa Liidu Natura 2000 alade võrgustiku koosseisu.
"Selles on palju olulisi lindude toitumisalasid, sealt lendab rändeperioodil läbi üle miljoni veelinnu. Olulisemateks loodusväärtusteks, mida püsiühendus võib mõjutada, on mereelupaigad, rändveelinnud ja hülged. Ka asuvad piirkonnas mitmete kalaliikide jaoks olulised koelmu- ja rändealad."
Suurem osa mõjudest geoloogilistele tingimustele leiavad aset püsiühenduse ehitusetapis. Kasutusetapis võivad mõjusid geoloogilistele tingimustele põhjustada vaid saasteained (eriti raskemetallid), mis jõuavad pinnaseni liiklusest tingituna. Võimalikud mõjud jääoludele on tingitud tegelikest sillastruktuuridest, mitte ehitustegevusest.
Transpordivoogudest tingitud võimalikud mõjud kliimale, välisõhule ja müra taset tuleb hinnata KSH käigus.
Sihipärane protsess algas juba 1997
Suure väina püsiühenduse loomise otstarbekust üle Suure väina Muhu saare ja mandri vahele on kaalutud juba aastakümneid. Sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, kui Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Perioodil 1998–2005 viidi läbi mitmeid uuringuid – geoloogilised uuringud (Eesti geoloogiakeskus 1998), püsiühenduse tasuvusuuring (maanteeameti tehnokeskus 1999) ja püsiühenduse trassivariantide keskkonnamõjude hindamine (Tartu ülikool 1999). Lisaks hinnati püsiühenduse majanduslikku teostatavust (PricewaterhouseCoopers 2001) ja sillaalternatiivide maksumust (Norwegian Public Road Administration 2001). 2003. aastal moodustas valitsus püsiühenduse kavandamiseks Suure väina püsiühenduse asjatundjate komisjoni.
2011. aastal valmis valitsuse korraldusel koostatud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava", et pakkuda sobivaim viis Suure väina ületamiseks. Kava koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Kava lõpparuandes pakuti Suure väina püsiühendusele välja kolm trassialternatiivi: (1) põhjapoolne sild, (2) lõunapoolne silld ning (3) tunnel. Kava ei ole heaks kiidetud, kuid selles pakutud perspektiivse püsiühenduse trassialternatiivide maismaaotsad on kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Saare maakonnaplaneeringus ja Lääne maakonnaplaneeringus. Maanteeameti tellimusel ajakohastati 2018. aastal kavas esitatud Suure väina püsiühenduse finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut.
Suure väina püsiühenduse kavandamisega seoses on korraldatud mitmeid elanike ja ettevõtjate meelsuse uuringuid. Näiteks korraldati maanteeameti tellimisel 2012. aastal uuring "Saare maakonna elanike ja ettevõtete meelsuse uuring püsiühenduse arendamise suhtes paranenud parvlaevaühenduse tingimustes" ja 2020. aastal uuring "Suhtumine Saaremaa püsiühenduse rajamisse. Uuring Saare, Muhu ja Lääneranna vallas".
