Eesti merevägi saab selle aasta lõpus enda käsutusse kogu taasiseseisvumise perioodi esimesed päris uued sõjalaevad. Need ehitatakse valmis Saaremaal.
Kaks tulevast väekaitsekaatrit valmivad Nasval asuvas Baltic Workboatsi tehases, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ehitatavad väekaitsekaatrid on kiired ja vajadusel oma suuruse kohta arvestatava tulejõuga.
"Saavad peale relvad ja ka kolm kuulipildujat. Ma ütleks, et oma tulejõult nad liigpalju meie tänastele miinijahtijatele alla ei jää. Väekaitsekaatrid on mõeldud liitlaste vastuvõtuks ja toetuseks. Samuti me kasutame neid kadetiväljaõppeks ja kohalolekuks merel," selgitas mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
Erilised on need kaks laeva kogu Eesti riigi jaoks. "Kummipaate kahtlemata oleme ostnud täiesti uusi, aga mida me võiksime laevaks nimetada, siis selles mõttes on need ajaloolised. Need on täiesti esimesed, kus taasiseseisvusajal ehitatakse mereväele täiesti uued laevad," ütles Saska.
Baltic Workboatsi jaoks, kus on ehitatud hulgaliselt aluseid erinevatele jõustruktuuridele, on sõjalaeva ehitus esmakordne.
"Militaarotstarbeline laev on oma nõuete poolest ikka hoopis teistsugune kui näiteks politseilaev. Nendel on erinõuded, nad peavad toime tulema väga karmides tingimustes. Näiteks kõik seadmed peavad laevas olema kinnitatud nii, et nad on plahvatuskindlad ja et nad seinalt alla ei kukuks. Ja seal peab olema kuulikindlus, ballistika," kirjeldas Baltic Workboatsi juhatuse liige Margus Vanaselja.
Lähiaastatel sarnaseid leavu mereväele pole plaanis juurde tellida. Küll aga peaks riik tegema oma laevastiku suhtes pikemaid plaane.
"Eks tänaste miinijahtijate elukaar ka mingil ajal lõppeb. Me kindlasti peame vaatama kaugemasse tulevikku, et kuidas ja kuhu me edasi läheme," ütles Saska.
Ka praegu valmimisjärgus laevade eripäraks on nn jonnipunni efekt ehk nad on isepüstuvad laevad.
