Suure väina püsiühenduse planeeringuprotsess läheb plaanipäraselt ja riik soovib alustada uuringuid sobivaima trassialternatiivi väljaselgitamiseks järgmise aasta alguses.
Rahandusministeerium peab eriplaneeringuga seoses avalikke arutelusid, et saada kohalikelt kogukondadelt planeeringu lähteseisukohtade kohta tagasisidet ja kaardistada kohalike elanike peamised murekohad.
Riigihalduse ministeri Jaak Aabi sõnul on riigieelarvest leitud ja vajalikud vahendid, et liikuda püsiühenduse uuringutega edasi ka perioodil 2022-2023.
Aabi sõnul tuleb tervikpildi saamiseks vastata sellistele küsimustele nagu kuidas korraldada Saaremaa ja Muhumaa igal aastal 10 protsenti kasvavat kaubavahetust ning kas püsiühendust rajades tuleb arvestada ka alternatiivse trassiga, mis juhiks transiitreisijaid Muhu keskusest eemale.
"Püsiühenduse projekt ilmestab hästi, kui oluline on omada laiemat pilti, mis arvestab projekti mõjudega ka 20 kilomeetri kaugusel ning mille mõjusid on analüüsitud pärast projekti valmimist veel vähemalt 10 aasta perspektiivis," märkis Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõunik Siim Orav.
Planeeringu lähteseisukohtade väljapanekult kogutud tagasiside kohaselt huvitab Saaremaa, Muhu ja Pärnu inimesi püsiühenduse liik, selle arhitektuurilahendused ning ühenduse tasuvus. Samuti tuntakse huvi projekti uuringute plaani ja edasiste etappide kohta.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu esimese etapi lõpuks 2026. aastal selgub parim trassialternatiiv ning see, kas püsiühendust oleks mõistlik rajada silla või tunnelina.
Tulenevalt uuringutest ning mõjust keskkonnale võib esimese etapi lõpuks selguda ka, et parvlaevaühendus on siiski riigi jaoks pikas perspektiivis parim lahendus.
Allikas: ERR
