Selle nädala alguses teatas võimuliit, et Eesti ühistranspordisüsteemi ootavad ees suured muutused, tasuta sõidust saab ajalugu ning peaministri Kaja Kallase sõnade järgi hakkavad bussid sõitma siis, kui inimestel on vaja.

Poliitikud on välja käidud lahenduste osas üsna üksmeelsed, kas sellest on sõitjatele reaalselt abi, on iseküsimus.

Koalitsioonikõnelustel on üks asi kindel, et midagi pole kindel enne, kui leppel allkirjad all. Sel nädalal kõne all olnud ühistransporditeemal on keskkonnaminister Madis Kallase sõnul aga ümmargune kokkulepe tehtud.

"Kõigepealt lepiti kokku selles, et midagi tuleb muuta. Hetkel on näha, et ei ole rahul suuremate keskuste ümbrused, ei ole rahul, kes elavad päris maapiirkondades keskustes kaugel," rääkis Kallas.

Viie aasta eest alanud priisõit saab Kallase sõnul uue valitsuse ametisse astudes ilmselt läbi. Tasuta sõidutakse edaspidi vaid lapsi ja eakaid.

"Vahendeid meil ühistransporti juurde anda ei ole sisuliselt võimalik. Me peame vaatama tänaste vahendite piires. Inimesed ühiskonnagruppidest, kes on valmis maksma, hakkavad maksma," rääkis Kallas.

Maakonnabussimure vaat et peamise lahendusena on välja käidud nõudepõhine transport ja seda toetavad kõik kolm erakonda. Kõigil maakohas elavatel inimestel, kel tekkis lootus, et edaspidi saab kaks korda päevas käiva bussi asemel linna sõita taksoga, tuleb aga pettuda.

"Ei ole mõeldav, et igast kandist viib ühe või kahe või kolme inimesega auto sind soovitud ajal Saaremaa vaates siis Kuressaarde," rääkis Kallas.

Suuremas külas tuleb linnasõiduks ümberistuda järgmisse bussi ning seegi ei sõiduta tasuta. Üsna üksmeelel ollakse ka selles, et edaspidi võiksid põhiteid pidi liikuvad bussid sõita kindlas taktis, näiteks väljuda iga poole või tunni aja tagant. Kallas möönab, et näiliselt lihtne lahendus ei pruugi kattuda inimeste liikumisvajadusega.

"Selle hooga, mida me praegu oleme sisse lükanud, võib natuke tagasi tõmmata, et me peame nägema ära, kuidas ta tegelikult toimib. Need samad kuus liini Saaremaal kella 11 paiku ja õhtuti kella seitsme, kaheksa paiku võib olla päris mõttetu seal bussi hoida," rääkis Kallas.

Keskmiselt 18 reisijat bussi kohta, on Põhja-Eesti ühistranspordi keskuse juhi Andrus Niliski sõnul normaalne bussi täituvus. Kui sõitjaid on rohkem, siis ei jagu tipptunni ajal istekohti ning buss peal maanteel sõitma 60 km/h, nii pikeneb sõiduaeg. Kui reisijaid on alla viie, on mõistlikum leida bussile alternatiiv, ent siin on üks aga.

"Kui me räägime nõudetranspordist, nii nagu peaminister ütles, et siis kui inimesed tahavad ja sinna kuhu on vaja, siis see on Me võime seda rääkida, kuhu tahame, see on turutõrkepiirkonna taksoteenus. Kas takso teenus on odav? Ei ole ja kui me räägime täna kulu sõitja kohta, siis me võime ikkagi öelda, et meie kulu sõitja kohta jääb alla kahe euro, Kui me räägime nõudepõhisest, siis see kulu sõitja kohta on 20 eurot," rääkis Nilisk.

Kui idee kindlate vaheaegade taga väljuvast bussist poliitikutele meeldib, siis praktikuna on Harju-, Rapla-, Lääne- ja Lääne-Virumaal ühistransporti korraldav Nilisk teisel arvamusel.

"Tegelikult on inimese jaoks oluline see, et mida tihedamini see buss käib, seda vähem peab ta oma aega planeerima. Me kõik hindame aega ja kui see buss läheb kord tunnis, ta ikka mulle ei sobi, siis on ikka sellest vähe abi," ütles ta.

Niliski sõnul on sage sõidugraafik inimeste jaoks oluline, sest liiga pika väljumiste vahe korral lihtsalt valitakse bussi asemel auto.

Maarahvas soovib tasuta sõitu

Et tasuta ühistranspordi kaotamine maarahvale päriselt korda läheb veendusin reede varahommikul kell kolmveerand seitse Viljandimaal Võhma bussipeatuses. Bussireisijate jaoks on saabunud tõeline tipptund. Rahvast oli palju, kiruti kõva häälega Kaja Kallase uut valitsust tausta ühistranspordi kaotamise pärast.

"Me sõidaksime kogu palga nagu maha, meile ei jääkski midagi. Niigi need maksud ja toidud. Toit on nii kalliks läinud," rääkis bussireisija Cilly.

Kella kaheksa paiku peatub Suure-Jaani koolimaja juures kuus-seitse bussi korraga. Osa neist on valdade doteeritavad õpilasliinid, ülejäänud aga maakonnasisene tasuta ühistransport, mille maksuliseks muutmisest jutt käibki. Aga äkki see kokkuhoid aitaks ka riigil raha kokku hoida?

"No tegelikult ma maksudega ju ikkagi maksan ja toetan selle ära," ütles Leili.

Ka Viljandi maaliinide bussijaamas ei taha keegi tasuta liiklemise võimalusest loobuda.

"Tallinn sõidab tasuta, ometigi on seal inimestel palju kõrgemad palgad, võib-olla koguni kaks korda kõrgemad palgad. Või isegi rohkem," ütles Vello.

Iga päev tehakse Viljandimaal 7000 tasuta bussireisi, enne koroona-aastaid oli neid koguni 9000. Liinikilomeetreid tuleb 3,3 miljonit aastas. Ühistranspordikeskuse juhataja Kaupo Kase ütleb, et reisijate hulk kasvas märgatavalt koos tasuta bussisõidu tuleku ja liinivõrgu tihendamisega. Kase on seda meelt, et kui piletimüük taastatakse, peaks kogu piletitulu jääma Viljandimaale.

"Kui ainult siis see tööealine maksma hakkaks, siis meie arvutuste järgi umbes 300 000 eurot oleks see piletitulu aastas. Aga kui sellest kolmesajast tuhandest jääks suurem osa raha Viljandi maakonda, ühistranspordi korraldamise paremaks tegemiseks, uute liinide avamiseks, eksperimenteerimiseks, siis oleks see meie piirkonnale väga suur tulu. Me hoiame koguaeg optimaalselt seda võrku, aga arendamiseks meil raha ei ole," ütles Kase.

Kase sõnul toimib palju räägitud nõudepõhine transport Viljandimaal osaliselt juba praegu piirkondades, kus igapäevaseid sõitjaid pole. Samas see ilma lisarahata liinivõrgu muresid ei lahenda.

"Nõudetransport on selline kõrvaltranspordi liik, mis on sellesama meie igapäevase süsteemselt käiva transpordi kõrval. Seda ei tee täna ilma rahata. Kui bussid sõidavad inimeste vajaduste järgi, pole Kaupo Kase sõnul mõne euro küsimine probleem. Enne peaks riik täitma oma lubaduse ja eraldama ühistranspordikeskustele raha liinivõrgu arendamiseks ning andma neile vabad käed bussiliinide kujundamiseks," ütles Kase.

"Me ise omavalitsustega istume maha ja vaatame, mis me selle rahaga teeme, kus saame seda ühistransporti paremaks teha," lisas ta.

Allikas: ERR

Pin It

Statistika

1.png9.png9.png9.png5.png6.png1.png
Täna282
Eile3055
Sel nädalal282
Selles kuus34476
Kokku1999561

  • IP: 35.172.230.21
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.