Kaitseväe välihaigla hakkab Kuressaare haigla juures patsiente vastu võtma alates neljapäevast, praegu komplekteeritakse meditsiinipersonali ning kandideerima on oodatud ka vastava haridusega inimesed. Välihaigla tööd hakkab koordineerima Kuressaare haigla juhtkond.
Millist funktsiooni hakkab kaitseväe konteinerhaigla Kuressaare haigla juures täitma, selgub täpsemalt neljapäeval, ütles terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov teisipäeval.
"Koordineerima välihaigla tööd hakkab Kuressaare haigla juhtkond. Selline otsus on meil vastu võetud. Inimesed, kes tulevad saarele (välihaiglasse tööle), nendega sõlmitakse leping ja nad jäävad Kuressaare haigla alluvusse. Kõik majutatakse kohalikesse hotellidesse, saavad ka toitlustuse kätte, see on tagatud," selgitas Popov, kelle sõnul tagatakse uutele töötajatele ka isikukaitsevahendid.
"Kas nad alustavad kohe tööd niinimetatud mustas või puhtas alas, seda me täpsustame, kui kohtume kolleegidega, vastavalt operatiivolukorrale. Pisidetailid paneme paika paari päeva jooksul," ütles Popov.
Popovi sõnul hakkab ühes kaheksatunnises vahetuses tööle kolm arsti ja kaheksa õde. Töötatakse kolmes vahetuses. Kokku hakkab seega välihaiglas tööle üheksa arsti ja 24 õde, võib-olla ka infektsionist, ütles Popov. Lisaks saabuvad kaitseväe logistikud ja meedikud.
Välihaiglas on 20 intensiivravi ja 40 täiendavat voodikohta, teatas kaitseministeerium. Saaremaale saadetakse välihaiglasse ka kuni 20 kaitseväe teenistujat.
Välihaiglas on ka 20 hingamisaparaati, kuid Popovi sõnul ei tähenda see, et plaan on hoida Kuressaares neid haigeid, kes vajavad tõsisemat ravi. "See on lihtsalt kaasav faktor, et need aparaadid on seal olemas ja see on väga hea. Me ei tea, kuidas täpselt olukord areneb ning milline saab olema ventileerimise võimekus mandril. Kõik raskelt haiged patsiendid evakueeritakse nii plaani A kui plaani B järgi mandrile, kui on vaja intensiivravi, kui on (haige) juhitaval hingamisel," rääkis Popov.
Välja on töötatud neli stsenaariumit
Popovi sõnul on haiglate jaoks välja töötatud neli plaani. Praegu on käigus plaan A, mis tähendab olukorda, kus voodihõive haiglates pole suur. Praegu on hõive 40 kuni 45 protsenti. Tavaolukorras on intensiivraviosakondade voodihõive 80 protsenti.
"Ettevalmistused on meil tehtud ja intensiivraviosakonnad on valmis. Harjumaal ja Tallinnas on ressursid väga suured, et patsiente teenindada," märkis Popov.
Plaan B tähendab, et patsientide arv ületab tavapärast haiglate võimekust. "Siis hakkame mõtlema selle peale, et kõik palatid on täidetud COVID-19 patsientidega. Plaan C on see, kui ka ambulatoorne osa on kaasatud. Plaan D on juba suuremahulised plaanid, millega me ka pragu tegeleme, et mõelda, mis võib juhtuda, et kui tegu on ulatusliku pandeemiaga," rääkis Popov.
Popovi sõnul laiendatakse praegu testimise ampluaad - näiteks testitakse nüüd ka inimesi, kes töötavad toiduga, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ja maaeluministeeriumis. "Mida rohkem me testime, seda parem on meil ülevaade, kuhu me liigume. See, et positiivsete testide arv ei kasva, on hea trend, aga erinevad stsenaariumid peavad olema meil laua peal, sest me peame olema valmis," lausus popov.
Allikas: ERR
