Tartu Ülikooli teadlased on kokku pannud uurimisrühma, kes hakkab läbi viima suur juhuvalimil põhinevat koroonauuringut. Veeniverest antikehade määramise uuring kaasab Saaremaa kui kõige suurema nakatumiste arvuga maakonna elanikud ja Õismäe kui praktiliselt olematu nakatunute arvuga ja pigem muukeelse suurlinliku piirkonna elanikud.
Tartu Ülikooli teadlased koostöös perearstidega on ette valmistamas teadusuuringut, et välja selgitada elanikkonna kokkupuude koroonaviirusega. Esimeses etapis on plaanis testida kaht vastandlikku piirkonda: Saaremaad kui kõrgeima nakatunute arvuga, valdavalt eestikeelse, maapiirkonna elanikkonnaga ja Õismäed kui ühe madalama nakatunute arvuga, paljuski muukeelse ja suurlinliku eluviisiga elanikkonda.
Uurimisrühma tööd juhib Tartu Ülikooli nakkushaiguste uurimisele keskendunud pediaatria õppejõud Piia Jõgi. Ent kaasatud on ka IT-teadlased, statistikud, perearstid jpt.
Uurimisrühma kuuluv TÜ viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et uuringut asuti ette valmistama juba umbes kolm nädalat tagasi. Siis oli Õismäe veel piirkond, kust polnud registreeritud ühtki nakatunut. Nüüd see olukord enam päris nii ei ole, ent Saaremaa ja Õismäe on siiski nende jaoks igas mõttes vastandlikud piirkonnad, nii elulaadilt kui ka nakatunute poolest.
"Tahtsime, et need kaks piirkonda oleks teineteisest mitmes mõttes erinevad. Saaremaal on rohkem väiksed majad, see on pigem nagu maapiirkond. Õismäe siis on suurlinna näidis. Saame ka teada, kuidas eri keeleruumid on haigusest aru saanud," selgitas Lutsar.
Lootus on alustada uuringu elluviimist maikuust. Kaasatud on vanuserühm 0-100 aastat, uuringus osalemine on vabatahtlik. Uurimisrühm loodab sel nädalal materjalid eetikakomiteele ära saata - uuringu läbiviimiseks on vajalik nende nõusolek. Lisaks kon vaja nõusolekuvorm ja küsimustik vene keelde tõlkida.
Kummaski piirkonnas on välja valitud 1080 inimest, arvestusega, et kõik ei pruugi nõusolekut anda. Õismäel testitakse just suurte kortermajade elanikke.
"Plaanis on seda teha perearstide kaudu. Võetakse juhuvalim, kes siis tulevad perearsti juurde või kes ei saa tulla, neile lähevad perearstid koju ja võtavad veenivere, kust määratakse antikehasid," tutvustas Lutsar. "Meil ei ole abosluutselt mingit ideed, kui palju tegelikult on selle haigusega kokku puutunud. Siis me näeme, kui paljudel on tekkinud antikehad või kui paljud on viirusega kokku puutunud."
Tema hinnangul võtab testide kogumine aega kuni paar kuud. Lisaks veenivere võtmisele tuleb täita ka lihtne viie-kuue küsimusega ankeet.
Uuringu tulemused aitavad kaasa otsustele piirangute leevendamisel, kuid ei ole nii üks-ühesed, kinnitas Lutsar.
Kui esimene uuring õnnestub, on plaanis testida juba ka ülejäänud Eestit.
Allikas: ERR
