Tallinna halduskohus ei rahuldanud Vjatšeslav Leedole kuuluva Väinamere Liinid OÜ üle 23,9 miljoni euro suurust nõuet riigi vastu.
Väinameri Liinid OÜ taotles Eesti riigilt kahjuhüvitisena 23 972 869,86 eurot ning sellelt võlaõigusseaduse alusel arvestatud viivist kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid kohus jättis nõude rahuldamata.
Samuti jättis kohus rahuldamata Leedo firma taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ja menetluse peatamiseks ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 6. augustil.
Kahjuhüvitise nõudes on halduskohus Väinamere Liinide kaebuse eelnevalt tagastanud läbivaatamatult, kuid Tallinna ringkonnakohus saatis selle halduskohtusse menetluse jätkamiseks tagasi.
Väinamere Liinide hinnangul seisneb tekkinud kahju saamata jäänud tulus 23 825 030 eurot ja otseses varalises kahjus 147 839,86 eurot.
Väinamere Liinid palus halduskohtul ka tuvastada, et riigikohus jättis õigusvastaselt lahendamata ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva kahjunõude varasemas haldusasjas, milles menetleti Väinamere Liinid OÜ kaebust Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinide vedaja leidmise riigihankes tekitatud kahju hüvitamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) viis 2014. aastal läbi saarte parvlaevaliinidel teenuse osutaja leidmiseks hanke. Väinamere Liinide väitel anti sõlmitud hankelepinguga ebaseaduslikku riigiabi, kuna hanke võitis Tallinna Sadama tütarettevõtete OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping ühispakkumus.
Väinamere Liinid leidsid, et MKM-i korraldatud riigihanked olid üksnes formaalsus ning võitja oli juba ette ära otsustatud. Firma väitel andis MKM võitjale rahalist ja mitterahalist abi, sealhulgas edastas konfidentsiaalset infot kavandatava riigihanke ning Väinamere Liinide pakkumuse ja majandustegevuse kohta.
Väinamere Liinid nõudis 2016. aasta augustis esitatud kaebuses MKM-ilt kahju ehk 23,9 miljoni euro hüvitamist, kuna leidis, et MKM rikkus riigiabi rakendamiskeeldu. Kohtud jätsid laevafirma kaebused rahuldamata.
Riigikohus asus 2019. aasta oktoobris tehtud otsuses seisukohale, et Väinamere Liinid pole keelatud riigiabi andmisel põhinevat kahjunõuet esitanud ning jättis EL-i õiguse rikkumisel põhineva kahju hüvitamise nõude menetlemata.
Väinamere Liinid tõdes, et nii Euroopa kohtu kui ka Euroopa inimõiguste kohtu praktika näeb ette kahju hüvitamise, kui kahju tekitaja on liikmesriigi viimase astme kohus.
Väinamere Liinide hinnangul seisneb riigikohtu rikkumine selles, et kohus ei taganud tõhusat õiguskaitset, kuna ei võimaldanud sisulist vaidlust üldse kohtu ette tuua ning leidis erinevatel ja omavahel vastuolus olevatel põhjustel, et nõuet ei ole võimalik sisuliselt menetleda.
Tallinna ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas juba 14. jaanuaril tehtud määruses, et Väinamere Liinide tahte välja selgitamine nõude aluseks olevate asjaolude kohta on õigusliku hinnangu küsimus, mille riigikohus on juba andnud. Halduskohtul ei ole seega põhiseaduses sätestatud kohtusüsteemi astmelisuse ning res judicata põhimõtete kohaselt õigust uuesti riigikohtu asemel anda õiguslikku hinnangut selle kohta, kas Väinamere Liinid siiski esitas selles haldusasjas kahju hüvitamise nõude ka keelatud riigiabi andmise alusel või mitte.
Halduskohus saab selles küsimuses üksnes juhinduda riigikohtu otsuses võetud õiguslikust hinnangust ja tehtud järeldusest.
"Seega tuli halduskohtul möönda, et kaebus kahju hüvitamiseks haldusasjas polnud esitatud keelatud riigiabi andmise alusel ning riigikohus ei saanud sellest tulenevalt rikkuda EL-i õigust, muuhulgas eelotsuse küsimata jätmisega. Täidetud pole kahju hüvitamise esmane eeldus. Sellest omakorda tuleb järeldada, et riigikohus ei saanud kaebajale kahju tekitada. Seetõttu jäi kokkuvõtvalt kaebus rahuldamata," selgitas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.
Allikas: ERR
