Loodav koalitsioon tahab kaotada üleüldise tasuta maakondliku ühistranspordi ning välja on käidud ka nõudepõhise ühistranspordi loomise idee. Niisugust transpordiviisi katsetanud Saaremaa kogemus näitab, et ilma toimiva tarkvarata süsteemi laialdaselt kasutada ei saa ning Põhja-Eesti ühistranspordikeskus jättis tarkvara puudumise ja kalliduse tõttu plaanitud katseprojekti üldse ära.
Koalitsiooniläbirääkimistel on osapooled kokku leppinud senise üleüldise tasuta maakondliku ühistranspordi kaotamise. Eesti 200 esimehe Lauri Hussari sõnul töötaks hästi nõudepõhine ühistransport, mis oleks samm nüüdisaegse ühistranspordi suunas.
"Asulate vahel bussiliiklus oluliselt sageneks ehk asulast võiks keskuste suunas väljuda buss iga kahe tunni jooksul. Selle tagamaa katab ära nõudepõhine ühsitransport, mis tähendab kas väikest mikrobussi või ka taksoautot, millega inimesed saavad sõita asulasse, istuda sealt bussi peale ja jõuda juba keskusesse. Sagedus on parem, kiirus on parem, inimesed on paremini ühendatud," rääkis Hussar sel nädalal "Terevisioonis".
Nõudepõhist ühistransporti katsetati 2021. aastal Saaremaal. Sealne vallavanem Mikk Tuisk rääkis ERR-ile, et nende katse läks hästi ja selle käigus jäid käima ka olemasolevad bussiliinid, mis tipptundel hästi toimivad - inimesed saavad kell kaheksa hommikul tööle ja kella viie-kuue ajal õhtul koju. Neile lisandus nõudepõhine transport.
"Sel hetkel, kui ei ole ühistransporti, töötab see ülihästi. Kui räägime näiteks huviharidusest, siis noored said hästi liikuma, ka väga spetsiifilistel kellaaegadel, kui inimesed tahtsid arsti juurde minna, töötas see hästi," tõi ta välja katse positiivse poole.
Probleemiks oli aga tarkvara. Nimelt ei saadudki seda katsetuse käigus tööle ja väga palju tugines Saaremaa nõudepõhine ühistransport taksodispetšeri sarnasele teenusele ehk palgal oli eraldi töötaja, kes võttis vastu inimeste telefonikõnesid, pani paika järgmise päeva marsruudi ja andis käsklusi. Seda peaks aga tegema masin, mitte inimene.
"Tulevikus peaks olema nii, et inimene võtab äpi lahti - vähemalt valdav osa tellimusi peaks tulema rakenduse kaudu - ja rakendus kleebib ka marsruudi kokku. See jäi meil vajaka," tõdes Tuisk.
Kokkuvõttes näitas katse, et kui tavapärane ja nõudepõhine ühistransport ühendada, muutuks ühistransport märksa paindlikumaks ja mugavamaks, kuid ilma harilike bussiliinideta jäädaks tipptundidel jänni.
Saaremaal on kavas nõudepõhist transporti veelgi laiemalt katsetada, sest kui esimene katse tehti ainult mõnes piirkonnas, siis tulevikus tahetakse seda üle kogu saare proovida ja nii, et kogu praegune ühistransport nõudepõhisega asendada. Millal see juhtub, ei osanud vallavanem öelda, kuid kuna muudatus mõjutab väga paljude inimeste liikumisvõimalusi, sellega tema sõnul ei kiirustata.
Samuti on laiemate katsetuste eelduseks tarkvara valmimine, sest kogu Saaremaa bussivajaduse kohta ei oleks telefonitsi info vastu võtmine ja käsitsi sõidugraafikute ja marsruutide koostamine mõeldav.
Põhja-Eestis jäeti katse tarkvara puudumise tõttu ära
Tarkvaraprobleemi taha takerdus ka Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse plaan katsetada mõnes Harjumaa vallas nõudepõhist ühistransporti, nii et inimesed toodaks nõudepõhiselt äärealadelt keskustesse, kust nad tavaliinidega järgmistesse keskustesse reisida saaks.
Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Niliski sõnul loobuti plaanist, sest takistuseks oli raha, aga ka tarkvara puudumine.
"Nõudepõhise transpordi jaoks on vaja tarkvara, et inimesed saaks sealt tellida ja maksta, see tarkvara peaks ka marsruudi kokku panema. Seda pole ja näeme, et riik peaks selle tarkvara osa ära tegema, siis saaks testida," lausus Nilisk, kelle sõnul ei ole nõudepõhine ühistransport kindlasti võluvits, mis ühistranspordi mured korda teeks.
"Sellist raha ei ole olemas. Tänasest ühistranspordist on 17 miljonit eurot puudu, et olemasolev toimiks, rääkimata arendustest, et seda inimeste jaoks mugavamaks teha, selleks tuleks tõenäoliselt veel 10 miljonit otsa panna," sõnas Nilisk.
Praegu katsetab Põhja-Eesti ühistranspordikeskus tema sõnul veidi teistsugust süsteemi kui see, mida mullu plaaniti. Nimelt käivad Läänemaal nõudepõhised liinid, aga siiski graafikuga, mitte takso kombel, et neid saaks vajalikuks ajaks tellida. Peamise nõudepõhise transpordi probleemina tõigi Nilisk välja selle kulukuse. Kui riik kavatseb niisuguse süsteemi ellu viia, on see praegusest tema sõnul kindlasti kallim.
"See on turutõrkepiirkonna taksoteenus, millest täna räägitakse," tõdes ta. "See on piirkondadele, kus turutingimused ei tööta ja see peaks olema mõnes mõttes maksumaksja poolt toetatav, aga mitte sada protsenti, inimene peaks ikka ise ka maksma."
Selline süsteem saab Niliski sõnul olla ühistransporti täiendav, aga mitte asendav ning et seda teha, peab olema tagatud ka põhivõrk, kuhu inimesed tuuakse, et nad saaksid edasi sõita. Ta tõi näite, et kui lõunaeestlane soovib Võrust Tartusse sõita, ei hakata teda ju nõudepõhise teenusega sinna vedama.
"Kindlasti kulutused tõusevad, masside veoks ei ole see mõeldud," tõdes Nilisk.
Enamik Eesti bussisõitudest tehakse Harjumaal
Kuigi sageli räägitakse, et praegune liinivõrk on ebaefektiivne ja bussid sõidavad tühjalt, siis Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse piirkonnas see Niliski sõnul nii ei ole - bussid on täis ja eelmisel aastal oli võrreldes koroonaeelse ajaga kaks miljonit sisenemist rohkem, kokku üle 10 miljoni sisenemise.
"Tipptunnil on bussid ülerahvastatud, oleks vaja neid juurde panna, aga raha ei jätku," ütles ta.
Eelmisel aastal oli Harjumaa piletitulu 3,2 miljonit eurot ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhi sõnul tehaksegi enamik sõite Harjumaal. Kui teha ülejäänud Eestist ühistransport tasuliseks niisugusel moel, nagu see enne tasuta ühistransporti oli, ei õnnestuks tema hinnangul aastas rohkem kui miljon eurot piletitulu koguda.
"Enamus sõitjatest on ju õpilased, töötavaid inimesi on vähem. See ei päästa päeva, ei too raha juurde," lausus Nilisk. "Olen nõus, et tasuta asju ei ole olemas. Sõit peaks olema tasuline kõigile, ka õpilastele ja pensionäridele, ehkki neile soodsam."
Transpordiameti pressiesindaja Erki Varma sõnul on seni nõudepõhist ühistransporti katsetatud lisaks Saaremaale ka Tartumaal. Riik töötab Saaremaa nõudepõhise transpordi katsetuse järeldustest tulenevalt välja mudelit, mille abil see maakondliku bussitranspordiga ühildada. Ameti eesmärk on, et ka hajaasustusega piirkonnas oleks inimestel tagatud ligipääs erinevatele teenustele.
Allikas: ERR
