4. märts on Gregoriuse kalendri 63. (liigaastal 64.) päev. Aasta lõpuni on 302 päeva.

Sündmused Eestis

1765 – kaotati Saaremaa provintsiaalne iseseisvus; saar liideti Liivimaa kubermanguga ja sai maakonna staatuse, säilitades samal ajal iseseisva maksusüsteemi, rüütelkonna ja kirikuorganisatsiooni.
1837 – tööle hakkas Tartu eesti poeglaste elementaarkool. 1838. aastal jätkas see juba segakoolina.
1877 – Tartus Tallinna tänaval avati Eesti esimene psühhiaatriahaigla – kaheksa voodikohaga närvi- ja vaimuhaiguste kliinik.
1930 – Stockholmis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestlastest sai kergekaalus hõbemedali Voldemar Väli ja keskkaalus pronksmedali Karl Kullisaar.
1934 – Eesti jääpallikoondise 20. sajandi viimane, 11. maavõistlus, kus Porvoos kaotati Soomele 3:6
1936 – uus Saksa saadik Hans Frohwein saabus Tallinna.
1938 – Vabariigi Valitsus otsustas asutada Ratsionaliseerimise Komitee.
1938 – sisekaitseülema otsusega pandi seisma ajalehe Vaba Maa ilmumine.
2007 – toimusid Riigikogu XI koosseisu valimised.

Sündmused maailmas

1152 – Friedrich I Barbarossa valiti Saksamaa kuningaks.
1187 – Egiptuse ja Süüria sultani Saladini väed vallutasid Jeruusalemma, mis 88 aastat oli olnud ristisõdijate valduses.
1386 – Leedu suurvürst Jogaila krooniti Krakowis Poola kuningaks. Jagelloonide dünastia valitses Poola-Leedu personaaluniooni peaaegu 200 aastat.
1461 – Inglise kuningas Henry VI kukutati, troonile tõusis Edward IV.
1492 – Šotimaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidu Inglismaa vastu.
1493 – Christoph Kolumbus naasis oma Ameerika avastusretkelt Lissaboni.
1519 – Hernán Cortés jõudis Mehhikosse.
1675 – Inglismaa kuningas Charles II nimetas John Flamsteedi kuninga astronoomilisks vaatlejaks. Samal aastal asutati ka Kuninglik Greenwichi observatoorium.
1789 – New Yorgis tuli kokku esimene USA Kongress.
1790 – Prantsusmaa jagati departemangudeks.
1797 – lord Lake'i juhtimisel surusid Briti väed maha Iirimaal Ulsteris aset leidnud ülestõusu.
1813 – Vene väed saabusid prantslaste järel Berliini.
1857 – Pariisi rahulepinguga lõpetati Briti-Pärsia sõda ja Pärsia šahh tunnustas Afganistani iseseisvust.
1890 – Šotimaal avati Forthi sild.
1894 – suur tulekahju Shanghais, milles hävis üle tuhande hoone.
1904 – Vene-Jaapani sõda: Vene väed tõmbusid Koreas tagasi pealetungivate jaapanlaste ees.
1917 – Esimene maailmasõda: Saksa armee alustas ulatuslikku taganemist läänerindel.
1930 – suurüleujutused Languedocis.
1934 – Tšehhoslovakkia autotootja Tatra esitles esimest seeritootmises voolujoonelist autot – Tatra 77-t.
1945 – Teine maailmasõda: Punaarmee jõudis läbi Saksa Pommeri provintsi tungides Läänemereni.
1952 – Hiina süüdistas USA-d bakterioloogilise relva kasutamises Korea sõjas.
1964 – Küprose konflikt: ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas saata Küprosele ÜRO rahuvalvejõud (UNFICYP).
1970 – Vahemeres Riviera lähedal uppus Prantsuse allveelaev, hukkusid 57 meeskonnaliiget.
1972 – Nõukogude Liit sõlmis Liibüaga lepingu Liibüa naftatööstuse arendamiseks ja sealse toornafta töötlemiseks. Sellega taheti survet avaldada Lääne nafakompaniide vastu.
1975 – Charlie Chaplin löödi Buckinghami palees rüütliks.
1977 – Bukarestis ja selle lähistel toimus tugev maavärin, milles hukkus ligikaudu tuhat inimest..
1991 – tuhanded streikivad Uuralite söekaevurid pidasid miitinguid, toetamaks president Boriss Jeltsinit.
1994 – neli islamiterroristi mõisteti süüdi pommiplahvatuste korraldamises New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuses.
1996 – Tel Avivi kaubanduskeskuses toimus enesetaputerroristi organiseeritud pommiplahvatus, kus hukkus vähemalt 15 ja vigastada sai üle 130 inimese.
1998 – Pakistani üleujutustes hukkus vähemalt 300 inimest, umbes 1500 elanikku jäi kadunuks.
1999 – USA mereväe piloot, kes õppustel Alpides purustas suusatõstuki kaabli, misjärel hukkus 20 inimest, mõisteti USA sõjaväekohtu poolt õigeks. Kohtuotsus põhjustas Itaalias pahameelelaine.

Sündinud

1484 – Georg (Brandenburg-Ansbach), Ansbachi markkrahv ja Bayreuthi asevalitseja
1678 – Antonio Vivaldi, itaalia helilooja
1830 – Peeter Südda, rahvaluulekoguja
1865 – Eduard Vilde, eesti kirjanik
1879 – Bernhard Kellermann, saksa kirjanik
1893 – Walter Baade, saksa astronoom
1907 – Raissa Kõvamees, Kanada eesti kirjanik
1947 – Jan Garbarek, norra džässmuusik
1951 – Chris Rea, inglise laulja ja muusik
1963 – Mart Kivastik, eesti proosa- ja näitekirjanik
1964 – Andres Adamson, eesti ajaloolane, kirjastaja ja haridustegelane

2. märts on Gregoriuse kalendri 61. (liigaastal 62.) päev. Aasta lõpuni on 304 päeva.

Sündmused Eestis

1864 – Tallinnas alustas tegevust Eestimaa Provintsiaalmuuseum, mille kutsus ellu Eestimaa Kirjanduse Ühing ja muuseumi eksponaadid pärinesid samuti selle ühingu kogudest.
1934 – Hans Ainson valiti Tartu linnapeaks.
1939 – Eesti malemeeskond võitis Kaunases Leedut 10:6.
1945 – Pirita, Merivälja, Iru ja Kose küla liideti Tallinna linnaga.
1990 – toimus Eesti Ettevõtjate Erakonna asutamiskongress.
1992 – Tallinnas Toompeal Kohtu tänav 6 Eesti Teaduste Akadeemia Presiidiumi saalis toimus Eesti Vabamüürlaste Seltsi "Fööniks" asutamiskoosoleks.
2003 – toimusid Riigikogu valimised

Sündmused maailmas

1502 – Napoli prints Ferrante läkitati Hispaaniasse.
1503 – Veneetsia sõlmis türklastega lepingu, mille tagajärjel pidi loobuma Lepantost, kui säilitas osa Joonia saari.
1678 – Prantsuse väed kuningas Louis XIV juhtimisel vallutasid Ieper'i ja Genti.
1711 – Moskva tsaar Peeter Suur asutas bojaaride duuma asemele Senati.
1776 – toimus USA mereväe esimese lahing: vallutati Briti Bahama kindlus.
1791 – Pariisis esitleti optilist telegraafi.
1801 – Hispaania kuulutas Portugalile sõja.
1807 – USA keelas orjade sisseveo oma territooriumile.
1815 – Tseilonil moodustati Kandyani provintside dominioon Briti impeeriumi koosseisus.
1825 – maavärin Blidas Alžeerias – 7000 ohvrit.
1836 – Texase revolutsioon: Texas kuulutas end Mehhikost iseseisvaks.
1909 – Euroopa riikide sekkumisel hoiti ära Serbia-Austria sõda.
1933 – New-Yorgis esilinastus esimene King Kongi film.
1938 – Suur terror: algas kolmas Moskva protsess trotskistide vastu. Süüdistatavateks olid: Aleksei Rõkov, Nikolai Buhharin, Genrihh Jagoda, Nikolai Krestinski, Christian Rakovski ja 16 teist funktsionääri.
1946 – Hồ Chí Minh valiti Põhja-Vietnami presidendiks.
1949 – USA lennuk Superfort B-50 sooritas esimese vahemaandumisteta ümbermaailmareisi, maandudes Texases.
1955 – Egiptus ja Süüria sõlmisid kaitseliidu.
1956 – Maroko kuulutas end Prantsusmaast iseseisvaks.
1956 – Pakistan otsustas jääda Briti Rahvaste Ühenduse koosseisu.
1956 – Jordaania kuningas Hussein tagandas Araabia Leegioni komandöri ametikohalt kindral J. B. Glubbi.
1962 – kindral Ne Win kukutas sõjalise riigipöördega Birmas peaminister U Nu.
1969 – Nõukogude Liidu ja Hiina Rahvavabariigi relvastatud konflikt Damani saare piirkonnas.
1969 - Prantsusmaal Toulouse'is viiakse läbi anglo-prantsuse Concorde'i esimene katselend.
1972 – USA kosmoselaev Pioneer 10 asus Jupiteri uurimismissioonile.
1986 – Iraani väitel heitsid Iraagi sõjalennukid Loode-Iraanis asuvale kurdide külale kemikaalidega pomme.
1992 – ÜRO peaassamblee võttis vastu üheksa uut liiget: Armeenia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldova, San Marino, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani.
1995 – Itaalia ekspeaministrit Giulio Andreottit süüdistati maffiaga koostöö tegemises.
1996 – Austraalia valimistel saavutas võidu konservatiivne koalitsioon eesotsas John Howardiga. See lõpetas 13 aastat kestnud leiboristide ülemvõimu.

Sündinud 2. märtsil

1459 – Hadrianus VI, Rooma paavst
1773 – Carl Magnus von der Pahlen, Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane
1800 – Jevgeni Baratõnski, vene luuletaja
1810 – Leo XIII, Rooma paavst
1817 – János Arany, ungari ajakirjanik, kirjanik, luuletaja ja tõlkija
1820 – Multatuli, hollandi kirjanik
1824 – Bedřich Smetana, tšehhi helilooja
1859 – Šolem Alejchem, jidišikeelne juudi kirjanik
1860 – Sally von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
1862 – Boriss Golitsõn, vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest
1874 – Gottlieb Ast, Eesti poliitik ja Tallinna linnapea 1919. aastal
1876 – Pius XII, Rooma paavst
1879 – Peeter Ernits, eesti esperantist
1886 – Friedebert Tuglas, eesti kirjanik
1889 – Kolla Vellner, eesti tööstur
1890 – Otto Heinlaid, Eesti politseinik
1891 – Philip Kaljot, Eesti diplomaat ja konsul
1893 – Harald Vellner, eesti ajakirjanik
1895 – Karl Soonpää, Eesti poliitik ja riigiametnik
1899 – Daniel Palgi, eesti kirjandusteadlane
1900 – Harri Moora, eesti arheoloog, ajaloodoktor ja akadeemik
1900 – Leo Kalmet, eesti lavastaja
1907 – Muia Veetamm, eesti luuletaja
1915 – Osvald Seeman, eesti füüsik
1920 – Shangguan Yunzhu, Hiina näitlejanna
1921 – Nelli Uustalu, eesti rahvatantsujuht
1928 – Harri Kelder, eesti koolijuht
1928 – Jaan Karusoo, eesti arst ja arstiteadlane
1930 – Sergei Kovaljov, Venemaa poliitik, endine dissident
1931 – Mihhail Gorbatšov, nõukogude riigitegelane
1935 – Helmut Polberg, eesti graafik
1935 – Mart Vilt, eesti kergejõustiklane
1936 – Enn Johannes, eesti metallikunstnik
1936 – Ija Savvina, vene teatri- ja filminäitleja
1937 – Abdelaziz Bouteflika, Alžeeria president
1937 – Toivo Lippmaa, eesti ettevõtte juht
1938 – Ricardo Lagos, Tšiili poliitik
1939 – Matti Varik, eesti skulptor ja pedagoog
1940 – Lothar de Maizière, saksa jurist ja endine Saksa poliitik
1940 – Mamnoon Hussain, Pakistani tekstiiliärimees ja poliitik
1941 – Raul Meel, eesti graafik ja maalikunstnik
1942 – John Irving, USA kirjanik
1942 – Ivika Kärmik, eesti tekstiilikunstnik
1942 – Lou Reed, ameerika laulja ja kitarrist
1944 – Maximilian von Götzen-Itúrbide, Mehhiko keiserliku perekonna pea
1944 – Tõnu Lume, eesti judojuht
1947 – Kristi Teemusk, eesti näitleja ja lavastaja
1947 – Harry Redknapp, endine Inglismaa jalgpallur, praegune treener
1948 – Arvet Pedas, eesti matemaatik
1948 – Hilma Peuša, eesti bioloog
1950 – Anne Paju, eesti keemik
1952 – Riho Baumann, eesti kultuuritegelane
1952 – Janīna Kursīte-Pakule, läti teadlane ja poliitik
1952 – Enno Tubli, eesti dirigent
1952 – Jüri Stepanov, eesti vaimulik
1952 – Sergei Stepašin, Venemaa riigimees
1955 – Ken Salazar, hispaania päritolu Ühendriikide poliitik
1956 – Meelis Punder, eesti laulja
1956 – Eduardo Rodríguez, Boliivia poliitik
1957 – Riho Rahuoja, Eesti riigiametnik
1959 – Clyde Kull, Eesti diplomaat
1962 – Ingvar Villido, eesti müstik
1962 – Jon Bon Jovi, USA laulja ja filminäitleja
1965 – Lembit Öpik, Briti poliitik
1965 – Lars Christian Lilleholt, Taani poliitik
1966 – Ita-Riina Pedanik, eesti laulja
1968 – Daniel Craig, Briti filminäitleja
1969 – Triin Soomets, eesti luuletaja
1970 – Erik Reinhold, Eesti poliitik ja sõjaväelane
1971 – Allan Remmelkoor, eesti golfiliidu peasekretär
1971 – Method Man, Ameerika Ühendriikide räppar, muusikaprodutsent ja näitleja
1972 – Kerstin Tomson, eesti vioolamängija
1977 – Chris Martin, briti muusik
1977 – Oliver Alver, eesti arhitekt
1980 – Marko Torm, Eesti poliitik, koolitaja ja sporditegelane
1981 – Felipe Nunes, Brasiilia jalgpallur
1981 – Abdulla Tangriyev, usbeki judoka
1982 – Kevin Kurányi, saksa jalgpallur
1982 – Pilou Asbæk, taani näitleja
1982 – Henrik Lundqvist, rootsi jäähokimängija
1983 – Jevgeni Kristafovitš
1986 – Petr Jiráček, tšehhi jalgpallur
1989 – Toby Alderweireld, Belgia jalgpallur
1989 – Marcel Hirscher, Austria mäesuusataja
1989 – Katariina Tamm, eesti näitleja
1990 – Amanda Pilke, soome näitleja
1990 – Rauno Alliku, eesti jalgpallur
1990 – Tiger Shroff, India näitleja
1991 – Jan Lukats, eesti jäähokimängija
1992 – Nicklas Maripuu, Rootsi jalgpallur
1992 – Charlie Coyle, Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
1993 – Artem Levizi, Eesti jalgpallur
2001 – Renata Oganesjan, Ukraina iluuisutaja

3. märts on Gregoriuse kalendri 62. (liigaastal 63.) päev. Aasta lõpuni on 303 päeva.

Sündmused Eestis

1865 – Aleksander II kinnitas Saaremaa talurahvaseaduse.
1866 – kehtima hakkas vallaseadus, millega lõppes mõisnike kohtu- ja politseivõim vallakogukonna üle.
1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping. Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle, korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati aga Saksa valitsuse poolt.
1927 – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit.
1929 – toimused Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
1930 – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent.
1935 – Tallinnas toimus kalameeste 13. kongress, mis pidas tarvilikuks Kalanduskoja asutamist.
1935 – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2.
1939 – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused.
1940 – Konstantin Kütt valiti Haapsalu kirikuõpetajaks.
1940 – Tartus ja Viljandis toimusid 1937. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
1991 – toimus iseseisvusreferendum. Referendumil osales 82,86% valimisõiguslikest kodanikest. 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt.
1997 – Euroopa Liit soovitas Venemaal kiiresti Eestiga piirileping alla kirjutada.
1998 – Interpol hakkas uurima neeruskandaali.
1999 – Keskkriminaalpolitsei hakkas uurima Mati Kebina seotust rahariisumisega Tallinna keskturul.
2005 – sai teatavaks, et kuigi Tallinna linnavolikogu määruse kohaselt peab linnaosavanemal olema kõrgharidus, see Lasnamäe juhil Oleg Rebasel puudus.
2005 – Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas Võru maavanemaks Ülo Tuliku ja Pärnu maavanemaks Toomas Kivimäe.
2019 – toimusid Riigikogu 14. koosseisu valimised.

Sündmused maailmas

1284 – Inglismaa liidendas Walesi.
1585 – Itaalias Vicenzas avati Teatro Olimpico. Avaetenduseks oli Kuningas Oidipus.
1638 – Prantsusmaa ja Rootsi pikendasid kolmeks aastaks liidulepingut
1813 – Suurbritannia ja Rootsi sõlmisid Stockholmi lepingu, millega London lubas mitte vastustada Rootsi-Norra uniooni
1845 – Florida sai Ameerika Ühendriikide 27. osariigiks.
1857 – Teine oopiumisõda: Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Hiinale.
1861 – avaldati keiser Aleksander II manifest, millega kaotati talupoegade pärisorjus Venemaal.
1875 – Pariisis toimus Georges Bizet' ooperi "Carmen" esietendus
1878 – Venemaa ja Türgi sõlmisid San Stefano rahu. Sellega lõppes Bulgaarias viis sajandit kestnud Türgi ülemvõim.
1885 – Asutati American Telephone and Telegraph Company (AT&T).
1886 – Serbia-Bulgaaria sõda: Serbia ja Bulgaaria sõlmisid Bukaresti rahu.
1918 – Saksamaa sõlmis Venemaaga Brest-Litovski rahulepingu.
1923 – New Yorgis ilmus Henry Luce'i ja Briton Haddeni asutatud USA uudistejakirja Time esmanumber.
1924 – Mustafa Kemal Atatürk tühistas 1400 aastat kestnud Kalifaadi. Ühtlasi sõlmisid Saksamaa ja Türgi sõpruslepingu.
1931 – Ameerika Ühendriikide kongress kinnitas "The Star-Spangled Banneri" Francis Scott Key loodud sõnadega Ameerika Ühendriikide riigihümniks.
1932 – Jaapani väed lõid Shanghai all Hiina armeed.
1938 – Saudi Araabias avastati naftat.
1941 – Teine maailmasõda: Bulgaaria lubas Saksa väed läbi oma territooriumi.
1943 – Teine maailmasõda: õhurünnakus Londonile hukkus 178 inimest.
1944 – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini.
1955 – Kreeka, Jugoslaavia ja Türgi moodustasid parlamentaarse nõukogu.
1974 – Pariisi lähedal kukkus alla Türgi reisilennuk, õnnetuses hukkus 345 inimest.
1976 – USA presidendi Gerald Fordi administratsioon teatas otsusest müüa Egiptusele relvi.
1976 – Mosambiik sulges piiri Rodeesiaga.
1988 – Bangladeshis puhkenud poliitilistes rahutustes hukkus 11 inimest.
1991 – Eestis ja Lätis viidi läbi iseseisvusreferendum

Sündinud 3. märtsil

1455 – João II, Portugali kuningas
1520 – Matthias Flacius, kirikureformaator
1790 – John Austin, inglise õigusfilosoof
1829 – Carl von Siemens, saksa tööstur
1845 – Georg Cantor, saksa matemaatik
1847 – Alexander Graham Bell, šoti leiutaja
1864 – Mindaugas II, Leedu kuningas
1870 – Géza Maróczy, ungari maletaja
1872 – Vilhelms Purvītis, läti maalikunstnik ja Riia Kunstiakadeemia asutaja
1884 – Nikolai Petrovitš Popov, eesti botaanik
1888 – Johann Mahlapuu, Eesti sõjaväelane
1894 – Kazys Skučas, Leedu poliitik ja sõjaväelane
1895 – Ragnar Frisch, norra majandusteadlane
1896 – Leonid Kane, Eesti politseinik
1896 – Maks Arvisto, eesti keemik
1898 – Feliks Jänes, Eesti sõjaväelane
1902 – Albert Grauen, Eesti sõjaväelane
1902 – Kustav Kurg, Eesti advokaat ja poliitik
1903 – Marie Susi, eesti õpetaja
1906 – Jevgeni Krinov, vene meteoriitikateadlane
1908 – Lilly Regina Randma, eesti keeleteadlane
1909 – Stella Ernesaks, eesti spordipedagoog ja metoodik
1912 – Klaus Gysi, Saksa DV riigitegelane
1916 – Paul Halmos, USA matemaatik
1918 – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
1924 – Leo Kokle, läti maalikunstnik
1926 – Lys Assia, Šveitsi laulja
1928 – Jaan Lepajõe, eesti põllumajandusteadlane
1929 – Mithat Bayrak, Türgi maadleja
1930 – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik, president 1990–1996 ja 2000–2004
1931 – Helmuth Sandström, Eesti geofüüsik ja okeanograaf
1933 – Anna Kuzmina, jakuudi näitleja
1935 – Michael Walzer, USA poliitikafilosoof
1936 – Juhan Pruuden, eesti tehnikateadlane
1939 – Vambola Velli-Vällik, eesti helirežissöör
1943 – Toivo Õunapuu, eesti kodu-uurija, aednik ja mesinik
1943 – Ants Haljaste, eesti füüsik
1945 – Nicolas Bratza, serbia päritolu Suurbritannia jurist
1946 – Ejup Ganić, Bosnia ja Hertsegoviina poliitik ja tehnikateadlane
1946 – Jorma Väisänen, soome endine poksija
1949 – Anne Luik, eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane
1949 – Jüri Allik, eesti psühholoog
1950 – Tiit Kuusmik, Eesti poliitik
1950 – Georgi Kostadinov, Bulgaaria poksija
1953 – Zico, brasiilia jalgpallur
1955 – Raul Vaiksoo, eesti arhitekt
1955 – Riina Hein, eesti filmiprodutsent
1956 – Adriana Barraza, Mehhiko filminäitleja
1956 – Irina Prohhorova, vene kultuuriajaloolane, kirjanduskriitik ja kirjastaja
1957 – Kęstutis Trečiokas, Leedu poliitik
1958 – Miranda Richardson, inglise näitleja
1958 – Enn Laansoo, eesti arhitekt
1959 – Ingrid Mesila, eesti korvpallur
1961 – David Carnegie, Southeski krahv
1961 – Vjatšeslav Ivanenko, NSV Liidu kergejõustiklane
1962 – Jackie Joyner-Kersee, USA kergejõustiklane
1965 – Valdemar Tomaševski, poola päritolu Leedu poliitik
1966 – Marju Luts-Sootak, eesti õigusajaloolane
1966 – Mihhail Mišustin, Venemaa poliitik
1968 – Enar Tarmo, eesti näitleja, kaskadöör ja teatritegelane
1969 – Rainer Sarnet, eesti filmilavastaja
1970 – John Carter Cash, USA muusik
1971 – Bjarte Engen Vik, Norra kahevõistleja
1972 – Kärt Villmann, eesti disainer
1973 – Victoria Zdrok, ukraina modell
1973 – Raul Keller, eesti kunstnik
1973 – Xavier Bettel, Luksemburgi jurist ja poliitik
1974 – David Faustino, USA näitleja
1976 – Keit Pentus, Eesti poliitik
1976 – Kristjan Kais, eesti rannavõrkpallur
1977 – Ronan Keating, iiri laulja
1978 – Madoka Ozawa, jaapani pormofilminäitleja ja modell
1979 – Päär Pärenson, eesti tantsija, koreograaf ja räppar
1980 – Anmary, Läti laulja
1980 – İlham Zəkiyev, aserbaidžaani pime judoka
1980 – Katherine Waterston, Briti-Ameerika näitleja
1982 – Jessica Biel, USA näitleja ning endine modell
1986 – Stacie Orrico, USA laulja
1987 – Kasia Moś, poola laulja, laulukirjutaja ja tantsija
1992 – Darja Jurlova, Eesti laskesuusataja
1997 – Camila Cabello, USA laulja

Pühad

Hinamatsuri – tütarlaste püha ehk nukkude pidu (Jaapan)
Rahvuspüha – türklaste võimu alt vabanemise päev (Bulgaaria)
Emadepäev (Gruusia)
Sportlaste päev (Sportsmen's day; Egiptus)