18. aprill on Gregoriuse kalendri 108. (liigaastal 109.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. aprill (1901–2099).

Sündmused Eestis

1583 – Tartus alustas tegevust jesuiitide gümnaasium. See oli Eesti esimene täieliku õppekavaga gümnaasium.
1865 – kehtima hakkas uus tsensuurikorraldus.
1875 – asutati Kuressaare aurulaevaselts "Osilia".
1900 – kinnitati Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi "Kalev" põhikiri.
1928 – asutati Välis-Eesti Ühing.
1941 – taludele kehtestati kohustuslikud põllumajandussaaduste müümise normid.
1989 – Lüganusel asutati Eesti kodanike komitee – viies omataoline Eestis.

Sündmused maailmas

1881 – Londonis avati loodusmuuseum Natural History Museum.
1945 – Teine maailmasõda: USA väed hõivasid Düsseldorfi ja Magdeburgi.
1946 – Rahvasteliit saatis end laiali, kuna eelmisel aastal oli asutatud ÜRO.
1949 – Dublinis kuulutati välja Iiri Vabariik.
1951 – Pariisis sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping.
1955 – Bandungi konverents: Egiptuse riigipea Gamal Abdel Nasseri, India riigipea Jawaharlal Nehru ja Jugoslaavia riigipea Josip Broz Tito initsiatiivil kohtusid Indoneesias Bandungis 23 Aasia ja 6 Aafrika riigi esindajad. Osalenud riikides elas üle poole maailma rahvastikust. Konverentsil kasutasid poliitikud esimest korda mõistet "Kolmas Maailm", tähistamaks Esimese ja Teise Maailma poliitilistest blokkidest väljapoole jäävaid riike. Konverents pani aluse kuus aastat hiljem asutatud Mitteühinemisliikumisele.
1972 – asutati Jaapani ettevõte Roland.
1976 – umbes 40 000 iisraellast marssis Jordani Läänekaldale ja nõudis, et Iisrael annekteeriks selle territooriumi.
1980 – Suurbritannia tunnustas Zimbabwe iseseisvust.

Sündinud 18. aprillil

1772 – David Ricardo, inglise majandusteadlane
1819 – Franz von Suppé, austria helilooja
1853 – Vladimir Kokovtsov, Venemaa poliitik
1857 – Clarence Darrow, USA advokaat
1872 – Constanze von Wetter-Rosenthal, baltisaksa skulptor ja graafik
1882 – Leopold Stokowski, dirigent
1882 – Monteiro Lobato, Brasiilia kirjanik
1884 – Jaan Anvelt, eesti kommunistlik revolutsionäär
1885 – Jaak Vaabel, Eesti kohtunik ja notar
1888 – Arnold Süvalep, Eesti poliitik ja ajakirjanik
1890 – Marius Fabre, prantsuse kabetaja
1892 – Bolesław Bierut, Poola partei- ja riigitegelane
1894 – Ernst Koppel, eesti arst ja mesinik
1906 – Viktor Päts, Eesti poliitik
1907 – Miklós Rózsa, ungari päritolu USA helilooja
1913 – Boriss Blinder, Ukraina kabetaja
1917 – Georgi Vitsin, vene teatri- ja filminäitleja
1924 – Leida Rammo, eesti näitleja
1927 – Samuel Huntington, USA politoloog
1927 – Tadeusz Mazowiecki, poola ajakirjanik, filantroop ja poliitik
1927 – Paul Tamkivi, eesti elektrotehnikateadlane
1929 – Bruno Põder, eesti arstiteadlane ja kirurg
1930 – Henno Arrak, eesti raamatugraafik
1931 – Evald Pedak, eesti keemik ja loomakasvatusteadlane
1934 – Arne Mikk, eesti muusikalavastaja
1937 – Keiko Abe, jaapani helilooja
1937 – Valvi Strikaitienė, eesti tõlkija ja diplomaat
1940 – Enno Ootsing, eesti graafik
1940 – Jaak Lipso, eesti endine korvpallur ja treener
1940 – Vladimir Vassiljev, vene balletitantsija ja ballettmeister
1941 – Ants Raid, eesti arhitekt
1947 – James Woods, Ameerika Ühendriikide näitleja
1947 – Jerzy Stuhr, poola näitleja ja filmilavastaja
1948 – Olli-Matti Multamäki, Soome sõjaväelane
1950 – Helen Kauksi, eesti tekstiilikunstnik
1951 – Heino Õunap, eesti entomoloog
1953 – Heikki Päeva, eesti matemaatik
1956 – Kalervo Alanenpää, Rootsi poksija
1958 – Urmas Roosimägi, eesti sõjaväelane
1958 – Sergei Markov, Venemaa politoloog, ajakirjanik ja poliitik
1959 – Susan Faludi, USA ajakirjanik, feminist
1963 – Conan O'Brien, Ameerika Ühendriikide saatejuht ja humorist
1963 – Peter Van Loan, eesti päritolu Kanada poliitik
1963 – Ott Mõtsnik, endine Eesti jalgpallur
1963 – Urmas Kõiv, eesti ettevõtja, muusik, laulukirjutaja, produtsent ja suurprojektide juht
1964 – Paul Gonzales, USA endine poksija
1964 – Tiit Kutser, eesti geofüüsik, okeanoloog
1966 – Argo Unnuk, eesti kabetaja
1966 – Trine Hattestad, norra odaviskaja
1966 – Pärt Peterson, eesti immunoloog
1968 – Eero Aarniste, Eesti riigiametnik
1968 – Piret Bristol, eesti luuletaja
1968 – Elo Lindsalu, eesti filoloog
1969 – Rumyana Zheleva, Bulgaaria poliitik
1971 – David Tennant, Šoti näitleja
1972 – Aleksandr Bõvšev, vene õpetaja ja poeet
1973 – Haile Gebrselassie, etioopia pikamaajooksja
1973 – Juhan Ulfsak, eesti näitleja
1973 – Roomet Jakapi, eesti filosoof ja muusik
1975 – Sergei Terehhov, Eesti jalgpallur
1976 – Melissa Joan Hart, ameerika näitleja
1976 – Meelis Maiste, eesti sulgpallur
1976 – Andrew Ng, hiina päritolu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ning ettevõtja
1978 – Valmer Luks, eesti laulja ja muusik
1978 – Kaie Kotov, eesti semiootik
1979 – Anthony Davidson, Suurbritannia Vormel 1 sõitja
1979 – Maria Faust, eesti päritolu Taani saksofonist, helilooja ja koorijuht
1979 – Jari Ketomaa, soome rallisõitja
1980 – Priit Võigemast, eesti näitleja
1980 – Margus Sööt, eesti maletaja
1984 – America Ferrera, ameerika näitleja
1985 – Liisa Lilleste, eesti jalgpallur
1986 – Asso Prii, eesti ühiskonnategelane
1986 – Danilo Rinaldi, San Marino jalgpallur
1988 – Andre Frolov, Eesti jalgpallur
1989 – Silver Haugas, eesti basskitarrist
1990 – Wojciech Szczęsny, poola jalgpallur

17. aprill on Gregoriuse kalendri 107. (liigaastal 108.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. aprill (1901–2099).

Sündmused Eestis

1908 – Tartus avati Eesti esimene paikkino – elektriteater Illusion.
1932 – ilmuma hakkas ajakiri Eesti Maleilm.
1934 – riigivanem Konstantin Päts võtis vastu Andres Larka.
1937 – siseminister Kaarel Eenpalu nimetas Kunda alevivanemaks alates 20. aprillist senise Voka vallavanema Kalju Otu.
1991 – Tallinna raekojas asutati Jaan Tõnissoni Instituut.
2002 – Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja kogu Eesti metropoolia registreeriti ametlikult Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nime all.

Sündmused maailmas

1895 – Shimonoseki rahulepinguga lõpetati Esimene Hiina-Jaapani sõda.
1941 – Teine maailmasõda: Jugoslaavia kapituleerus Saksamaa ees.
1946 – Süürias kuulutati kolm päeva pärast Prantsusmaa vägede väljatõmbamist välja Süüria Araabia Vabariik.
1969 – Alexander Dubček sunniti lahkuma Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei esimese sekretäri ametikohalt.

Sündinud 17. aprillil

1573 – Maximilian I, Baieri kuurvürst
1807 – Eduard Koch, Saaremaa vaimulik
1827 – Johann Paul Uhle, saksa arstiteadlane
1852 – Jaak Järv, eesti haritlane
1855 – Semjon Vengerov, vene kirjandusteadlane
1885 – Karen Blixen, taani kirjanik
1892 – Rudolf Uuk, Eesti sõjaväelane
1893 – Emanuel Moravec, Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik
1897 – Rudolf Vaharo, Eesti sõjaväelane
1899 – Aleksander Klumberg, eesti kergejõustiklane
1900 – Kusta Vesilo, Eesti sõjaväelane
1900 – Richard Riisberg, eesti metsateadlane
1902 – Leo Leesment, eesti õigusteadlane
1903 – Morgan Taylor, USA kergejõustiklane
1907 – Martti Miettunen, Soome poliitik
1910 – Elmar Salulaht, eesti näitleja ja laulja
1912 – Oskar Puhm, eesti vaimulik
1919 – Osvaldo Dorticós Torrado, Kuuba poliitik
1920 – Edmonde Charles-Roux, prantsuse kirjanik
1923 – Étienne Bally, prantsuse kergejõustiklane, sprinter
1927 – Jaan Roots, Eesti metsavend ja Võrumaa metsavendade salga juht
1927 – Margot Honecker, Saksa DV riigitegelane
1929 – Shailendra Kumar Upadhyaya, Nepali poliitik
1929 – Tatu Vanhanen, soome politoloog
1929 – Karl-Erik Palmér, rootsi jalgpallur
1930 – Peet Horma, eesti elektroonik ja filmiamatöör
1930 – Feliks Soha, eesti kirjastustegelane ja tõlkija
1933 – David Axelrod, USA helilooja ja muusikaprodutsent
1935 – Kaljo Aamer, Eesti riigiametnik ja ärimees
1935 – Olav Keerberg, eesti taimefüsioloog
1938 – Jüri Samarütel, eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog
1938 – Antu Rohtla, eesti põllumajandusteadlane ja mesinik
1939 – Paolo Fabbri, Itaalia semiootik
1940 – Peep Puks, eesti filmilavastaja ja telerežissöör
1940 – Toomas Rein, eesti arhitekt
1941 – Lagle Parek, Eesti ühiskonnategelane
1942 – Katia Krafft, prantsuse vulkanoloog
1943 – Urve-Anne Kade, eesti kaubandustegelane
1945 – Ferenc Konrád, ungari veepallur
1945 – Eduard Käbin, eesti rahvusest Venemaa füüsik
1948 – Leo Näpinen, ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof
1949 – Mariann Kallas, eesti tekstiilikunstnik
1950 – Mare Pork, eesti psühholoog, psühhoterapeut ja koolitaja
1953 – Linda Martin, iiri laulja ja telesaatejuht
1954 – Riccardo Patrese, endine itaalia vormelisõitja
1961 – Reeda Toots, eesti näitleja ja lavastaja
1961 – Tiina Tammetalu, eesti maalikunstnik, installatsioonikunstnik ja graafiline disainer
1961 – Igor Solopov, Eesti lauatennisist ja treener
1964 – Martin Nettesheim, saksa jurist
1966 – Sergei Šipov, vene maletaja, malekommentaator, maletreener ja maleliteraat
1967 – Andrus Kallastu, eesti helilooja ning dirigent
1967 – Nadežda Talanova, vene laskesuusataja
1967 – Riho Terras, Eesti sõjaväelane ja riigiametnik
1967 – Birgitta Jónsdóttir, Islandi poliitik
1967 – Tiina Peil, eesti geograaf
1969 – Diana Polov, eesti ajakirjanik
1970 – Inno Tähismaa, eesti ajakirjanik, blogipidaja ja kirjanik
1971 – Andri Kirsima, eesti arhitekt
1971 – David Wagner, saksa kirjanik
1972 – Jennifer Garner, USA filminäitleja
1973 – Katrin Koov, eesti arhitekt
1973 – Eva Koff, eesti kirjanik ja õpetaja
1974 – Victoria Beckham, briti tüdrukutebändi Spice Girls liige
1974 – Tanel Paliale, eesti helilooja, klahvpillimängija ning tõlkija
1976 – Margus Pedaste, eesti bioloog ja pedagoogikateadlane
1977 – Chad Hedrick, USA kiiruisutaja
1977 – Frederik Magle, Taani helilooja, organist ja pianist
1978 – Hannu Manninen, soome suusakahevõistleja
1980 – Fred Karlson, eesti majandusteadlane
1980 – Tambet Pikkor, eesti kahevõistleja
1981 – Hanna Pakarinen, soome laulja
1981 – John Greenewald, USA vandenõuteoreetik
1981 – Birk Rohelend, eesti kirjanik
1982 – Lee Jun Ki, Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell
1982 – Eero Kangor, eesti kunstikriitik ja -ajaloolane ning muinsuskaitseametnik
1985 – Jo-Wilfried Tsonga, Prantsusmaa tennisist
1985 – Maiken Pius, eesti näitleja
1986 – Romain Grosjean, Prantsusmaa ja Šveitsi kodakondsusega vormelisõitja
1986 – Paraskeví Papahrístou, Kreeka kolmikhüppaja
1987 – Jalmar Vabarna, eesti folkmuusik
1988 – Rauno Tutk, eesti jalgpallur
1992 – Shkodran Mustafi, Saksamaa jalgpallur
1998 – Edrisa Lubega, Uganda jalgpallur
2004 – Darla, Tallinna loomaaia emane amuuri leopard

15. aprill on Gregoriuse kalendri 105. (liigaastal 106.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. aprill (1900–2099).

Sündmused Eestis

1918 – Saksa okupatsioon Eestis: mindi üle suveajale.
1926 – Roald Amundsen ületas õhulaeval Norge Lõuna-Eesti.
1934 – Tallinnast väljasaadetud ärimehed Heinrich Tofer, Karl Jänes, Karl Uudel, Artur Oksenberg ja Karl Luberg saabusid Kihnu saarele.
1935 – Tallinnas avati Eesti Panga uus peahoone.
1939 – Aleksander Oinas valiti tagasi Eraettevõtete Ametnikkude Koja esimeheks.
1960 – Tallinnas asutati Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (VEKSA).
1992 – asutati Eesti Sisekaitse Akadeemia.

Sündmused maailmas

1638 – Jaapanis vallutasid šogunaadi väed kristliku Shimabara ülestõusu viimase tugipunkti Hara kindluse. Ellujäänud hukati.
1877 – Enrico Forlanini katsetas veidi üle kolme kilo kaaluvat auru jõul töötavat helikopterit.
1892 – Edison General Electric Company ja Thomson-Houston Company liitusid General Electric Companyks peakorteriga Schenectadys New Yorgis.
1912 – Atlandi ookeanil uppus kell 2.20 tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Üle 1500 inimese hukkus.
1918 – Wilhelm II kuulutas Kuramaa iseseisvaks.
1929 – suleti Kaunase hoburaudtee.
1951 – Hermann Gmeiner avas Austrias Imstis esimese SOS-lasteküla.
1989 – Suurbritannias Sheffieldis toimus Hillsborough' staadioni katastroof: tunglemises hukkus 96 inimest.
1994 – Marokos Marrakeschis asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995.
2010 – 15.–21. aprillini põhjustas Islandi vulkaani Eyjafjallajökulli pursetest atmosfääri sattunud tuhk suure lennuliikluse seisaku.
2013 – Bostoni terrorirünnak: Ameerika Ühendriikides Bostonis peetud Bostoni maratoni finišipaiga lähedal plahvatas kaks pommi. Hukkus kolm inimest ja üle 180 sai vigastada.

Sündinud 15. aprillil

1452 – Leonardo da Vinci, Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik
1646 – Pierre Poiret, müstik ja filosoof
1707 – Leonhard Euler, Šveitsi päritolu matemaatik
1772 – Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire, prantsuse loodusteadlane ja -filosoof
1791 – Hans Heinrich Falck, Toomgildi oldermann
1793 – Friedrich Georg Wilhelm Struve, saksa päritolu vene astronoom ja geodeet
1795 – Maria Schicklgruber, Adolf Hitleri vanaema
1800 – James Clark Ross, inglise maadeavastaja ja meresõitja
1825 – Paul Jordan, baltisaksa ajaloolane ja statistik
1826 – Nicolaus Michael Bremer, Pärnu raehärra
1843 – Natalie Auguste Johanson-Pärna, esimese eesti naiskäsitöökooli rajaja ja esimene eesti naine, kes avalikult kõnet pidas
1858 – Émile Durkheim, prantsuse sotsioloog
1873 – Aleksander Põrk, eesti vanavarakoguja ja kultuuriloolane
1875 – Anton Lill, Tallinna kaupmees
1887 – Stanisław Rouppert, Poola sõjaväelane ja meditsiiniteadlane
1891 – Paul Borkmann, Eesti sõjaväelane
1894 – Nikita Hruštšov, Nõukogude Liidu riigitegelane
1896 – Alfred Rõude, eesti kunstikoguja
1912 – Kim Il-sŏng, Põhja-Korea poliitik
1915 – Ella Lüüs, graafik (surnud 17. juuni 1996)
1920 – Richard von Weizsäcker, Saksamaa poliitik
1923 – Artur Alliksaar, eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija
1925 – Eva Novek, eesti näitleja
1929 – Rauni Mollberg, soome filmirežissöör
1930 – Leev Kuum, eesti majandusanalüütik
1930 – Vigdís Finnbogadóttir, neljas Islandi president aastail 1980–1996
1930 – Lembit Arro, Eesti poliitik
1930 – Lembit Abo, eesti toimetaja ja käsiraamatute autor
1931 – Tomas Tranströmer, rootsi luuletaja
1931 – Henno Uus, eesti päritolu Ameerika Ühendriikide sõjaväelane
1932 – Elsa Gretškina, endine Eesti NSV haridusminister
1932 – Anatoli Gromõko, Venemaa rahvusvaheliste suhete spetsialist, afrikanist ja diplomaat
1933 – Boriss Strugatski, vene ulmekirjanik
1933 – Adolf Traks, eesti teatrilavastaja, pedagoog ja stsenarist
1936 – Raymond Poulidor, prantsuse jalgrattur
1937 – Uldis Pūcītis, läti näitleja
1937 – Arvi Nordmann, eesti merendusteadlane ja raadioinsener
1939 – Kuulo Kalamees, eesti mükoloog
1940 – Maie Toompere, eesti nukunäitleja
1942 – Oiva Lohtander, soome näitleja, lavastaja ja dramaturg
1943 – Mariann Fischer Boel, Taani poliitik
1943 – Robert Lefkowitz, USA arstiteadlane
1944 – Džohhar Dudajev, Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane
1945 – Jaan Männik, eesti majandustegelane
1946 – Toivo Kaunismäe, eesti poksija
1949 – Alla Pugatšova, vene poplauljatar ja produtsent
1949 – Jorma Taipale, soome endine poksija
1951 – Börje Salming, Rootsi jäähokimängija
1952 – Gunnar Kriik, eesti muusik, helilooja ja laulusõnade autor
1953 – Eve Viilup, eesti teleajakirjanik, toimetaja ja produtsent
1954 – Eve Raeste, eesti keeleteadlane
1956 – Arturo Kinch, Costa Rica suusataja
1957 – Evelyn Ashford, USA naiskergejõustiklane
1957 – Hwang Kyo-ahn, Lõuna-Korea poliitik
1959 – Emma Thompson, inglise näitleja, koomik ja lavastaja
1960 – Philippe I, belglaste kuningas
1960 – Susanne Bier, Taani filmirežissöör
1960 – Aivar Kokk, Eesti ettevõtja ja poliitik
1960 – Mihhail Kornijenko, Venemaa insener ja kosmonaut
1961 – Tiina Lillak, soome endine odaviskaja
1962 – Talat Xhaferi, albaania rahvusest Makedoonia poliitik
1963 – Ott Ojamaa, eesti arhitekt
1963 – Jana Rand, eesti ajakirjanik
1963 – Beata Szydło, Poola poliitik
1964 – Tiina Lang, eesti ajakirjanik
1966 – Samantha Fox, Briti laulja ja modell
1966 – Mika Lintilä, Soome poliitik
1968 – Ivane Merabišvili, Gruusia poliitik
1969 – Mati Tompfeldt, luuletaja
1969 – Bruno Le Maire, Prantsusmaa poliitik ja diplomaat
1971 – Meelis Loit, vehkleja
1971 – Veikko Saar, eesti astronoom
1972 – Toomas Trapido, eesti loodushoiutegelane
1972 – Margus Kask, eesti baptisti vaimulik
1976 – Aare Pilv, eesti luuletaja ja kirjandusteadlane
1977 – Lilija Jefremova, ukraina laskesuusataja
1978 – Anna Torv, Austraalia näitleja
1981 – Allar Tankler, eesti ajakirjanik
1981 – Andrés D'Alessandro, Argentina jalgpallur
1984 – Chen Qi, hiina lauatennisist
1985 – Elias Hämäläinen, soome laulja
1990 – Emma Watson, inglise filminäitleja
1991 – Javier Fernández, hispaania iluuisutaja
1991 – Anastassija Vinnikova, valgevene laulja
1992 – Amy Diamond, rootsi laulja
1992 – Héctor Núñez Segovia, Tšiili jalgpallur
1993 – Alice Braga, Brasiilia näitlejanna
1994 – Maja Dahlqvist, rootsi murdmaasuusataja
1995 – Leander Dendoncker, Belgia jalgpallur

Ilmarekordid

Tallinna maksimumtemperatuur +19,0 °C (2007)
Tallinna miinimumtemperatuur –9,4 °C (1852)
Tartu maksimumtemperatuur +20,7 °C (1920)
Tartu miinimumtemperatuur –8,9 °C (1867)

16. aprill on Gregoriuse kalendri 106. (liigaastal 107.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. aprill (1901–2099).

Sündmused Eestis

1571 – Tallinna piiramine: venelased lõpetasid Tallinna esmakordse piiramise, mis oli alanud augustis 1570.
1831 – Tartus alustas tegevust Teaduslik Vestlusring.
1840 – avaldati talurahvakoolide juhtimise ja korraldamise seadus, mille 1839. aastal oli koostanud Liivimaa maapäev.
1932 – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2.
1934 – Tallinna 1. jaoskonna rahukohtunik keelas lapualaste ajalehe Ajan Suunta toomise Eestisse kahe aasta kestel.
1937 – Vabariigi Valitsus otsustas seisma panna makseraskustesse sattunud Kunda alevivolikogu tegevuse.
1937 – Riigi Majandusnõukogu otsustas pooldada Eestisse välistööliste (peamiselt Poolast) toomist.
1940 – Tallinnas maeti laulja Hugo Sutt.
1942 – Saksa teedeminister Julius Dorpmüller külastas Tallinna.

Sündmused maailmas

1888 – Saksa Riik annekteeris Nauru.
1925 – Bulgaaria kommunistid korraldasid Nõukogude Liidu toetusel pommirünnaku Sofias Sveta Nedelja katedraalis. Hukkus üle 150 inimese, sealhulgas mitmed kõrged poliitikud ning sõjaväelased.
1945 – Nõukogude allveelaev laskis Läänemerel põhja Saksa laeva "Goya". Hukkus ligi 7000 põgenikku ja haavatud saksa sõjaväelast. 1948 – 16 Euroopa riiki asutasid Pariisis Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni kooskõlastamaks Marshalli plaan i raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi.
1970 – Riias avati Läti Punaste Küttide Muuseum, mille hoones tänapäeval asub Okupatsioonimuuseum.
2003 – Euroopa Liidu 15 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid ning kümme liituvat Ida- ning Lõuna-Euroopa riiki allkirjastasid Ateenas liitumislepingu. Järgnes Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küprose liitumine EL-ga 1. mail 2004.

Sündinud 16. aprillil

1755 – Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun, prantsuse maalikunstnik
1844 – Anatole France, prantsuse kirjanik
1872 – Ernst Hiis, eesti klaverimeister
1878 – Johannes Beermann, eesti luterlik vaimulik
1881 – Sergei Kamenev, Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane
1883 – Augustinas Voldemaras, leedu poliitik ja ajaloolane
1886 – Ernst Thälmann, Saksa kommunistlik poliitik
1889 – Charlie Chaplin, Inglise filmirežissöör ja filminäitleja
1889 – Jüri Parik, Eesti jurist ja poliitik
1896 – Tristan Tzara, Rumeenia juudi päritolu prantsuse kirjanik
1899 – Artur Linkberg, eesti kirurg
1906 – Olli Olesk, eesti advokaat ja tõlkija
1913 – Zdeněk Pluhař, tšehhi kirjanik
1921 – Peter Ustinov, vene päritolu briti näitleja, kirjanik ja režissöör
1922 – Kingsley Amis, inglise kirjanik
1922 – Leo Tindemans, Belgia poliitik
1925 – Helge Pihelga, eesti metallikunstnik
1928 – Jüri Varvas, eesti tehnikateadlane
1929 – Heino Parik, eesti põllumajandusteadlane
1932 – Imre Polyák, Ungari maadleja
1934 – Omar Volmer, eesti muuseumitöötaja ja tõlkija
1934 – Vicar, Tšiili koomiksikunstnik
1934 – Valdur Paakspuu, Eesti ornitoloog ja looduskaitsja
1934 – Ivi Helves, eesti õpetaja
1934 – Heino Ojasoo, eesti kergejõustiku- ja käsipallitreener
1935 – Uudo Reino, eesti arstiteadlane, lastekirurg ja uroloog
1936 – Helge Uuetoa, eesti lavastuskunstnik
1938 – Ado Tamm, eesti puhkpillimängija
1939 – Ülo Jaaksoo, eesti informaatikateadlane
1940 – Margrethe II, Taani kuninganna
1940 – Tõnu Maarand, eesti skulptor
1940 – Herardo Kontreras, baski päritolu Eesti näitleja
1946 – Pēteris Vasks, läti helilooja
1947 – Kareem Abdul-Jabbar, USA korvpallur ja näitleja
1947 – Imme Viidalepp, eesti naiskunstnik
1949 – Pirkko Saisio, Soome kirjanik, näitleja ja režissöör
1949 – Raul Tammet, eesti filmi- ja teatrilavastaja
1951 – Teet Malsroos, eesti fotograaf
1954 – Sulev Luik, eesti näitleja
1954 – Rinat Bikmulin, Eesti poksija
1955 – Henri, Luksemburgi suurhertsog
1960 – Rafael Benítez, Hispaania jalgpallitreener
1960 – Tõnu Väärtnõu, eesti muusik
1960 – Tõnu Sepp, eesti arheoloog
1961 – Margus Kasterpalu, eesti teatrilavastaja
1962 – Ian MacKaye, ameerika muusik
1963 – Jose Tuominen, Soome poksija
1964 – Dave Pirner, USA muusik
1965 – Jon Cryer, Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist, filmilavastaja ja -produtsent
1965 – Ruth Kalda, eesti arstiteadlane
1966 – Valvo Semilarski, Eesti ettevõtja ja poliitik
1967 – DJ Falk, Norra diskor, laulja ja laulukirjutaja
1968 – Indrek Saarepera, eesti arhitekt
1968 – Erik Roose, ajalehe Postimees peadirektor
1968 – Peep Vain, eesti koolitaja
1969 – Ave Suija, eesti lihhenoloog
1969 – Anu Kaljurand, eesti endine kergejõustiklane
1969 – Ieva Samauska, läti luuletaja
1969 – Maima Grīnberga, läti tõlkija
1970 – Ilga Šuplinska, Läti kirjandusteadlane, õppejõud, õpetaja ja poliitik
1971 – Sven Fischer, saksa laskesuusataja
1974 – Janne Pullat, eesti keemik
1977 – Fredrik Ljungberg, rootsi jalgpallur
1978 – Igor Tudor, horvaadi jalgpallur
1978 – Dita Lūriņa, läti näitleja
1979 – Christijan Albers, hollandi Vormel 1 sõitja
1985 – Luol Deng, Lõuna-Sudaani päritolu Suurbritannia korvpallur
1986 – Paul di Resta, Suurbritannia vormelisõitja
1986 – Andres Olvik, eesti ujuja
1986 – Peter Regin, taani jäähokimängija
1987 – Aaron Lennon, Inglismaa jalgpallur
1990 – Linda Kolde, eesti näitleja
1991 – Luis Muriel, Colombia jalgpallur

14. aprill on Gregoriuse kalendri 104. (liigaastal 105.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. aprill (1901–2099).

Sündmused Eestis

1909 – Eesti Rahva Muuseumi tegevus algas.
1922 – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija.
1927 – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula.
1939 – Hollandi saadik L. P. J. de Decker esitas oma volitused presidendile Konstantin Pätsile.
1951 – Leonid Lentsmann sai EK(b)P Keskkomitee ideoloogiasekretäriks. Ta oli alates 20. augustist 1953 olnud Keskkomitee teine sekretär.
1961 – Lihula ja Räpina rajoon likvideeriti.
1988 – Tartus algasid muinsuskaitsepäevade üritused, mis toimusid kuni 17. aprillini. 10 tuhande osavõtjaga miiting Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juures ja Eesti lipu värvide väljatoomine väljendasid rahvustunde taassündi.
1992 – Pärnus algas 15. aprillini kestnud Eesti-Vene läbirääkimiste esimene voor. Eesti delegatsiooni juhtis Uno Veering.
1994 – Riigikogu vabastas ametist Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre, tuues põhjuseks riigikontrolli avastatud seaduserikkumised raadio rahaasjades.
1995 – euroreformiminister Endel Lippmaa avaldas vastuseisu Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimisele.
1996 – Eesti ja Läti "kilusõda" leidis lahenduse. Peaminister Tiit Vähi saavutas Läti kolleegi Andris Šķēlega Vilniuses esialgse kokkuleppe merepiiri kulgemise asjus. Eesti säilitas Ruhnu ümbruses 12-miilise territoriaalmere, lubades seal Läti laevadel 1. augustini kala püüda.
1998 – "Titanic" tõusis Eesti kõigi aegade suurima kassatuluga filmiks, vaadatavuselt jäi film kolmandale kohale.
2005 – Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muutis jõululaupäeva riigipühaks.

Sündmused maailmas

1205 – Adrianoopoli lahingus kaotas Ladina keisririik bulgaarlastele eesotsas tsaar Kalojaniga. Ladina keiser Balduin I võeti vangi.
1471 – Rooside sõda: Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.
1544 – Taani lõpetas liidu Prantsusmaaga.
1672 – Prantsusmaa ja Rootsi sõlmisid liidu Hollandi vastu.
1834 – Prantsuse armee surus maha vabariiklaste ülestõusu.
1849 – 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis: Ungari riigipäev kuulutas riigi iseseisvaks ning Lajos Kossuthi riigihoidjaks
1865 – näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.
1890 – Ameerika Riikide Konverentsil Washingtonis pandi alus hilisemale Pan-Ameerika Liidule.
1900 – Prantsuse president Emile Loubet avas Pariisi maailmanäituse.
1900 – Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide jalgrattaspordiliidud asutasid Pariisis Union Cycliste Internationale'i (UCI).
1912 – kell 23.40 põrkas Atlandi ookeanil põrkas jäämäega kokku tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Laev uppus 15. aprillil kell 2.20.
1931 – suurmaaomanik Niceto Alcalá Zamora kuulutas Hispaanias välja vabariigi. Kuningas Alfons XIII läks Pariisi eksiili.
1934 – Prantsuse politsei avastas Barbizonis Lev Trotski salajase asukoha.
1960 – Saksa Demokraatlikus Vabariigis kuulutati põllumajanduse kollektiviseerimine lõppenuks.
1975 – Himaalaja kuningriigi Sikkimi elanikkond hääletas referendumil monarhia kaotamise poolt ning Indiaga liitumise poolt.
2003 – inimese genoomi projekt: Inimgenoomi Sekveneerimise Konsortsium tegi avalduse, et inimese genoom on täielikult sekveneeritud.
2011 – Armeenia valitsus otsustas riigi üldhariduskoolide programmi lülitada eraldi õppeainena male. Male sai kohustuslikuks aineks 2.-4. klassi õpilastele.

Sündinud 14. aprillil

1578 – Felipe III, Hispaania ja Portugali kuningas
1629 – Christiaan Huygens, hollandi matemaatik, füüsik ja astronoom
1742 – Pius VII, paavst
1754 – Nikolai Rumjantsev, Venemaa diplomaat ja poliitik
1780 – Edward Hicks, Ameerika Ühendriikide maalikunstnik
1804 – Moritz Conrad Posselt, filosoof
1816 – Franz Victor Ziegler, saksa õigusteadlane
1828 – Friedrich Nikolai Russow, eesti luuletaja ja kunstnik
1833 – Friedrich Birkenfeldt, Eestimaa arst
1854 – Martin Lipp, eesti vaimulik
1862 – Pjotr Stolõpin, Venemaa poliitik
1866 – Georg Kiviste, eesti vaimulik
1867 – Christian Victor, Briti kuningliku perekonna liige
1875 – Samuli Paulaharju, soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf
1882 – Moritz Schlick, saksa päritolu Austria filosoof
1889 – Arnold J. Toynbee, inglise ajaloolane
1889 – Jefim Bogoljubov, ukraina/saksa maletaja
1890 – Villiam Fiskar, Eesti sõjaväelane
1894 – Erika Männik, eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist
1897 – Mart Tammesild, Eesti omavalitsustegelane
1898 – Peeter Panksep, Eesti ajakirjanik ja poliitik
1898 – Voldemar Kurs, Vabadussõja veteran
1899 – Rudolf Tuul, Eesti sõjaväelane
1902 – Jakov Smuškevitš, Nõukogude Liidu sõjaväelane
1902 – Ants Piller, eesti näitleja, laulja ja teatrijuht
1904 – Valter Kaaver, eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane
1906 – Rutter Alev, Eesti ja Saksa sõjaväelane
1907 – François Duvalier, Haiti president ja diktaator
1911 – Heiti Paldrok, eesti arstiteadlane
1912 – Aleksander Reinke, eesti poksija
1916 – Wojciech Żukrowski, poola kirjanik
1919 – Donald Koppel, eesti fotograaf
1919 – Raúl Francisco Primatesta, Argentina katoliku piiskop
1921 – Gerhard Schürer, Saksa DV riigitegelane
1922 – Osmo Sipari, soome arhitekt
1922 – Nesti Nase, Albaania kommunistlik riigitegelane ja diplomaat
1923 – Lidija Vertinskaja, vene näitleja
1924 – Laine Nilbe, eesti raamatukogutöötaja
1924 – Lydia Oit, eesti tehnikateadlane
1926 – Vladimir Annikov, Eesti viiuldaja
1929 – Paavo Berglund, soome dirigent
1929 – Werner Lamberz, Saksa DV riigitegelane
1929 – Octav Pancu-Iași, rumeenia kirjanik
1930 – Lembit Kesa, eesti poksija
1931 – Dimitr Dobrev, Bulgaaria maadleja ja treener
1933 – Morton Subotnik, ameerika helilooja
1934 – Loretta Lynn, USA lauljanna
1934 – Heili Rõivas, eesti loomakasvatusteadlane
1935 – Enno Puusepp, eesti loomaarstiteadlane
1939 – Tiiu Pau, eesti spordipedagoog
1940 – Marie Aglaë, Liechtensteini vürstinna
1941 – Julie Christie, inglise näitleja
1941 – Michael D. Higgins, Iirimaa poliitik
1941 – Matti Louekoski, Soome poliitik ja pankur
1942 – Valentin Lebedev, kosmonaut
1944 – Nguyễn Phú Trọng, Vietnami partei- ja riigitegelane
1945 – Ritchie Blackmore, briti rokk-kitarrist (Deep Purple, Rainbow)
1945 – Tuilaepa Sailele Malielegaoi, Samoa poliitik
1949 – John Shea, USA näitleja ja lavastaja
1950 – Péter Esterházy, ungari kirjanik
1951 – Julian Lloyd Webber, muusik
1952 – Udo Voigt, Saksa poliitik
1953 – David Buss, USA psühholoog
1954 – Bruce Sterling, Ameerika teadusulmekirjanik ja ajakirjanik
1955 – Bronis Ropė, Leedu politik
1956 – Indrek Jürjo, eesti ajaloolane
1957 – Viktor Vekselberg, Venemaa ärimees
1958 – Blade Nzimande, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
1960 – Ján Franek, Tšehhoslovakkia poksija
1960 – Aarne Valmis, eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees
1960 – Brad Garrett, Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik
1961 – Robert Carlyle, šoti filmi- ja telenäitleja
1963 – Kaja Peterson, eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane
1963 – Kalle Vellevoog, eesti arhitekt
1964 – Ülo Parts, eesti füüsik ja tehnoloogiaekspert
1966 – Aarne Ermus, Eesti sõjaväelane
1967 – Erik Gamzejev, Eesti ajakirjanik
1968 – Zbigniew Piłat, poola vaimulik
1968 – Jüri Kaldmaa, eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik
1968 – Raimundas Karoblis, Leedu jurist, diplomaat ja poliitik
1969 – Toomas Jõks, eesti klahvpillimängija
1973 – Roberto Ayala, Argentina jalgpallur
1976 – Françoise Mbango Etone, Kameruni kergejõustiklane
1977 – Martin Kaalma, eesti jalgpallur
1977 – Sarah Michelle Gellar, USA filminäitleja
1978 – Roland Lessing, eesti laskesuusataja
1979 – Kristiina Treial, eesti psühholoog
1980 – Steven Holcomb, Ameerika Ühendriikide bobisõitja
1980 – Eva Näripea, eesti filmi- ja kunstiteadlane
1981 – Jacques Houdek, Horvaatia laulja
1981 – Shinjirō Koizumi, Jaapani poliitik
1983 – Marju Varblane, eesti rahvamuusik
1983 – Artūras Rimkevičius, leedu jalgpallur
1984 – Charles Hamelin, Kanada kiiruisutaja
1987 – Joe Hart, Inglismaa jalgpallur
1987 – Liis Ilula, eesti tantsuõpetaja ja vabakutseline koreograaf
1988 – Helen Lausma-Saar, eesti ajaloolane
1989 – Dominik Paris, itaalia mäesuusataja
1994 – Saskia Alusalu, eesti kiiruisutaja
1996 – Abigail Breslin, Ameerika Ühendriikide filminäitleja
1996 – Carlos Strandberg, Rootsi jalgpallur

Ilmarekordid

Tallinna maksimumtemperatuur +20,8 °C (1989)
Tallinna miinimumtemperatuur –16,6 °C (1809)
Tartu maksimumtemperatuur +23,3 °C (1920)
Tartu miinimumtemperatuur –12,3 °C (1867 ja 1966)

Statistika

0.png3.png1.png7.png5.png7.png8.png
Täna508
Eile1030
Sel nädalal508
Selles kuus22094
Kokku317578

  • IP: 3.238.117.56
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.